</p>
Räpina aianduskool kinkis sõbrapäevaks koolidele, lasteaedadele ja noortekeskustele 3144 tomatitaime. Nüüdseks on need sõprade juurde jõudnud.
Räpina aiandustudengid pistsid tomatiseemned mulda 20. jaanuaril. Nädal hiljem olid seemned tärganud ja väikese valge varre otsa idulehed kasvatanud. Kahe nädala möödudes ei olnud taimed veel väga palju kasvu visanud, aga nende vars on tükk maad tugevamaks ning punakamaks muutunud. Mõned eriti väledad tomatid olid juba idulehtede kõrvale ka päris-lehti kasvatama hakanud. 10. veebruaril läks esimene taimelaadung Tartu, Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgeva- ja Järvamaa ning Põltsamaa poole teele.
Taimed kasvavad kiiresti
Kuremaa noortekeskuses on samuti sirgumas neli tomataitaime, kaks punast ŽVilmatŽ ja kaks kollast `Venust`. Kuremaa noortekeskuse noorsootöötaja Annika Tuvike rääkis, et projekti sattusid nad üsnagi ootamatult. “Ma kiikan aeg-ajalt Räpina aianduskooli tegemisi ja nii ma tomatiprojekti üleskutset nägin ning kohe registreerusin,” rääkis Annika. Noorsootöötaja teab lisada, et aianduskoolilegi oli ootamatu, kui suur oli huvi ja kui palju osalejaid projekt leidis. Taimed on nüüdseks umbes nädalapäevad uutes kodudes kasvanud. “Tuues olid nad ikka väikesed taimekesed, kolme sentimeetri kõrgused. Praegu on väga suurtest saavutustest veel vara rääkida, aga vähehaaval kasvamist ja muutusi taime välimuses saab jälgida küll iga päev,” lisas noorsootöötaja.
“Üldiselt oleme teemas pidevalt sees. Tuleb täita vaatlustabelit – mõõta, lugeda lehti, edaspidi õisi ja vilju, lisaks saavad huvilised vastuseid otsida iganädalastele küsimustele, selles mõttes on ikkagi üksjagu tegemist tänu tomatiprojektile, ” leidis Annika. Räpina aianduskooli õpetajad jagavad projektis osalejatele pidevalt näpunäiteid. Meie toimetame nende antud juhtnööride järgi,” kinnitas Annika.
Noored aiandusega tuttavaks
Kõigile osalejatele saadeti koos taimedega vaatlustabelid, kuhu saab jooksavalt üles märkida taime mõõdud. Nii on hõlpsam jälgida kasvu kiirust ja väetamist. Räpina aianduskool ei ole taimekasvatusest võistlust teinud. See pole oluline, kelle taim on pikem või laiem – lõpuks on oluline, et taim palju vilju kasvataks.
Mõned vaatlusandmed pärislehtede arvust kuni küpsete viljadeni saavad osalejad projekti lõpufaasis vastavasse internetikeskkonda sisestada. “Mulle tundub, et alul olin kõige suuremas elevuses mina ise, aga tasapisi näen ka noortes huvi tärkamas. Loodan, et kevadel, arvatavasti maikuus, kui saab juba esimesi vilju noppida, on noored projektist samasuguses vaimustuses,” rääkis noortejuht pisikesi tomatitaimi uurides.
Taimedel on praegu olemas nii idu- kui pärislehed. Idulehed on kõige alumised sirge servaga pikliku kujuga lehed. Neid on tomatil alati kaks. Sakilised on aga pärislehed.
Taimed tuli paigutada sooja ja valgusküllasesse kasvukohta. Praegu tuleb taimehuvilistel tegeleda oma hoolealuste kastmisega. Väetamine toimub aianduskooli õpetajate soovitusel ja juhendamisel, just siis, kui selleks on kõige sobivam aeg. Selle pärast osalised ise muretsema ei pea.
Jõgevamaalt osalevad tomatiprojektis Tabivere lasteaed, Mustvee lasteaed, Põltsamaa ühisgümnaasium, Adavere põhikool, Pisisaare algkool, Kurista lasteaed “Karukell”, Puurmani lasteaed “Siilipesa”, Jõgeva põhikool, Torma põhikool, J.V. Veski nimeline Maarja Põhikool, Põltsamaa lasteaed “Tõruke”, Laiuse põhikool, Lustivere põhikool, Voore põhikool, Kuremaa lasteaed-algkool, Mustvee gümnaasium, Puurmani 4H klubi ja Anna Haava nimeline Pala Kool.
i
MARGE TASUR
