Põltsamaalased Piia-Liis Piiskoppel ja Hanno Metsalu saavutasid möödunud aasta detsembris Viljandis peetud võistlustantsu karikaetapil juunior II klassis aastakokkuvõttes kuldkarika nii standard- kui ka ladina-ameerika tantsudes. Alles kaks aastat tagasi koos tantsima hakanud Põltsamaa noored on suutnud lühikese ajaga tõestada, et just nemad võivad edu saavutada ka üleriigilise tasemega võistlustel.
Praegu Põltsamaa ühisgümnaasiumi üheksandas klassis õppiv Hanno Metsalu ütles, et otsis juba pikemat aega head tantsupartnerit, kuni kaks aastat tagasi lõpuks Piia-Liisiga kokku sai. Seitsmendas klassis õppiv Piia-Liis rääkis, et temalgi oli enne Hannoga kokkusaamist mitmeid partnereid, kuid sobivat ei leidnud.
Piia-Liis hakkas tantsimisega tegelema juba lasteaialapsena, Hanno sõnul olid alguses ikka vanemad ja juhendajad need, kes tema annet märkasid, ning hiljem tekkis tal tantsimise vastu tõsisem huvi. Piia-Liis tunnistas, et kergelt ei tule midagi ja head tulemused on suuresti järjekindla treenimise vili.
Neiu sõnul harjutavad nad tavaliselt treeneri juhendamisel, aga vahel tuleb ka ilma treeneri abita hakkama saada, sest alati ei saa nende treener Ivo Kappet Tallinnast treeningu ajaks Põltsamaale tulla. Enamasti toimuvad nende tantsutreeningud Põltsamaa kultuurikeskuse saalis, aga kui saal hõivatud on, siis sama maja fuajees.
Peab hästi läbi saama
Mõlemad noored tõdesid, et edu saavutamiseks ei piisa ainult partneri heast tantsuoskusest, vaid ka inimlikul tasandil peab piisavalt hästi läbi saama. Tõsisele tantsuhuvilisele hakkab kohe silma, kui partnerid omavahel ei klapi, ja siis ei paku nad oma esinemisega ka siirast ning ehedat rõõmu.
Treeningu ajal pannakse kaamera tantsu salvestama ja nii on vahepeal hea video vahendusel vaadata, kuidas õppimine välja on tulnud. Sageli teevad nad teineteisele ka märkusi, mis võiks teisiti olla ja mida saaks paremini teha. Nad on ka võistlustel esinemisi hiljem videolt vaadata saanud ja kõik see tuleb harjutamisel kasuks. Heade tulemusteni jõudmine eeldab järjekindlat harjutamist ja ka enese sundimist. Paraku jätavad nii mõnedki noored tantsimise pooleli seetõttu, et üks neist ei viitsi enam treenida. Siis ei jää ka tema partneril tavaliselt muud üle kui tantsimisest loobuda.
Koolivaheaegadel osalevad Piia-Liis ja Hanno tantsulaagrites ja saavad vahel harjutada ka klubikaaslastega tantsuklubist “Laguun”. Mõnikord õpetavad sellistes laagrites noori ka maailmatasemel treenerid. Noorte sõnul tegutsevad eriti tugevad tantsutreenerid Itaalias. Eelmisel aastal oli Piia-Liisil ja Hannol võimalik osaleda Eestis peetud Euroopa meistrivõistlustel, kuid seal nad märkimisväärset tulemust ei saavutanud.
Tegelikult on Piia-Liis ja Hanno praegu Põltsamaal ainus noor tugev tantsupaar, kes järjekindlalt treenib. Teine paar lõpetas tantsimise seetõttu, et tüdruk läks Põltsamaalt Tallinna.
Kulukas hobi
i
Võistlustantsuga on seotud ka päris suured väljaminekud. Nii riietus kui kingad tuleb ise osta, samuti tuleb kanda võistlustele ja tantsulaagritesse sõitmise kulud. Hanno sõnul on tema endale sponsori leidnud, ent Piia-Liis on seni veel ilma toetajata toime suutnud tulla. Piia-Liis lausus, et temal kulub iga kuu treenimiseks kaks paari kingi, lisaks kingapaar võistlusteks. Võistlustel lausa kontrollitakse, et tantsijatel korralikud kingad jalas oleksid, sest kehvad kingad rikuvad põrandat.
Piia-Liisil on kaks võistluskleiti. Uued kleidid tuleb osta siis, kui senised väikeseks on jäänud, Hanno peab aga igal aastal endale uue fraki ostma. Kingi kulub tal küll vähem, aga umbes poole aasta järel peab temagi uued ostma.
Lisaks tantsimisele jõuavad aktiivsed noored tegelda ka muude hobidega. Hanno käib kahel korral nädalas rahvatantsus ning korra nädalas jalgpallitrennis. Ta loodab ka suvisel laulu- ja tantsupeol osaleda. Piia-Liis mängib saksofoni ja jõuab pisut ka jalgpalli mängimas käia.
i
Suured tulevikuplaanid
i
Tulevikuplaanidest rääkides lausus Hanno, et tema eesmärgiks on tantsutreeneri tunnistuse omanikus saada ning seejärel oma tantsuklubi luua. Noormees lisas, et võistlustantsus Eesti meistriks saada on üks tema unistustest, ent oma tantsuklubi loomine on talle veelgi suuremaks eesmärgiks. Tema sõnul tuleks oma klubiga alustada Tallinnas. Väljaõppinud tantsutreenerina võib iseseisvalt treeninguid korraldada ka mujal, sealhulgas Põltsamaal. N-ö tagavaravariandina kaalub ta aga hoopis politseinikuks õppimist. Hanno sõnul on talle tehtud ettepanek jätkata gümnaasiumiõpinguid Tallinnas, kuid otsust ta selles osas veel vastu võtnud ei ole.
Noorte kinnitusel pole Eesti meistritiitlini jõudmine võimatu, kui hoolega treenida. Praegu harjutavad nad tavaliselt nädalas korra, aga tegelikult pole nad viimastel nädalatel enam koos tantsupõrandale saanudki, sest Piia-Liis ravib tõsisemat vigastust, mida ta ei saanud siiski tantsutrennis, vaid hoopis kodus. Treeneril ei ole paraku võimalik kuigi tihti Põltsamaal käia ja kõigil Piia-Liisi ja Hanno treeningutel ta ei osale. Lisaks Piia-Liisile ja Hannole juhendab Ivo Kappet ka väikseid tantsulapsi ja täiskasvanuid ehk hobiklassi tantsijaid, kelle hulgast üks paar käib ka võistlustel. Eelmisel aastal saavutas Põltsamaa hobiklassi tantsupaar E-klassis standardtanstudes kolmanda koha.
Hannol ja Piia-Liisil ei pruugi koos tantsimise aeg enam väga pikalt kesta. Kui Hanno näeb oma tulevikku Eestis, siis Piia-Liisi sooviks on juba pärast üheksandat klassi minna edasi õppima Londonisse. Seal tahaks ta balletti ja tänavatantsu õppida. Tüdrukul on plaanis jätkata õpinguid Inglise Kuninglikus Draamakunsti Akadeemias, kus töötab ka Eestis hästi tuntud koreograaf Jüri Nael. Hanno tunnistas, et üritab veel Piia-Liisi ümber veenda, sest head tantsupartnerit leida on väga keeruline.
Põltsamaal on veel tublisid tantsijaid, üks neist Piia-Liisi klassivenna õde, kellele Piia-Liis eeskujuks on.
i
TOOMAS REINPÕLD
