|
|
Rekonstrueeritud Jõgeva katlamaja, mis katseliselt mullu detsembrist, kuid pidevalt tänavu jaanuarist kohalikku hakkepuitu kasutab, müüb tarbijatele viiendiku võrra soodsamat soojusenergiat. |
Seni töötas Jõgeva katlamaja sisseveetava maagaasiga, mis hoidis soojuse hinda keskmisest kõrgemal tasemel. Aktsiaseltsi Eraküte juhatuse esimees Priidu Nõmm ütles, et kuni miinus viie kraadini toimub linna soojaga varustamine kohalikul taastuval kütusel. Kui ilmad külmenevad, võetakse kütmisel appi ka maagaas.
Investeeriti 1,4 miljonit eurot
Nõmme sõnul on lisaks soodsamale sisendhinnale kohaliku kütuse plussiks tarnekindlus. Ühtlasi on uue katlamaja tehnoloogia efektiivne ja töökindel, millega tõstetakse kogu linna kaugküttesüsteemi varustuskindlust.
Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati katlamajja 6 MW võimsusega biokütusel töötav katel koos eelkolde ning abiseadmetega, ehitati biokütuse ladu ning korrastati katlamaja hoone ja territoorium. Uus biokatel katab Jõgeva linna kaugkütte baaskoormuse ning maagaasil töötavaid katlaid kasutatakse tipukoormustel. Projekti orienteeruv maksumus oli 1,4 miljonit eurot ning rekonstrueerimise viis läbi aktsiaselts Küte ja Ehitus.
Katlamaja tehnoloogia tarnis aktsiaselts Tamult ning objektile paigaldati Taani ettevõtte Danstoker veekatel.
Katlamaja käivitati plaanijärgselt novembris, millele järgnes seadmete häälestusperiood ning täisvõimsusel hakkas uus biokütusel töötav katel tööle aasta lõpus.
Puiduhaket tarnib katlamajale Siimusti firma Keraamika Puit. Uue katla valmimine tõi Jõgevale juurde neli uut töökohta.
Küttearved väiksemaks
“Küttele on traditsiooniliselt kulunud oluline osa leibkondade eelarvest, kuid uude katlamajasse tehtud investeering aitab kulusid paremini kontrolli all hoida. Ühtlasi astub Jõgeva nende linnade hulka, kus soojatootmine on keskkonnasõbralik ning see aitab väärtustada kohalikke puidujäätmeid,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.
Tema sõnul on uue katla valmimine Jõgeva jaoks väga oluline, seda näitas ka linnavalitsuse ja Erakütte neli aastat tagasi läbi viidud uuring.
Väiksemaid küttearveid on tänavu saanud nautida nii Jõgeva korrusmajade elanikud kui ka linna hallatavad asutused. Kuigi külma talve oli meil tõesti vaid kolm nädalat, on väiksemates arvetes oma osa ka uuel katlamajal.
Maavanem Viktor Svjatõšev märkis, et küttearvete kahanemine peaks Jõgeva linna kinnisvaraturgu aktiviseerima. Ta loodab, et noored inimesed soetavad nüüd Jõgevale meelsamini kortereid.
Uuendatakse jaotusvõrku
Lisaks investeeringutele tootmisse tegeleb Eraküte aktiivselt Jõgeva jaotusvõrgu renoveerimisega. Suvel asendas ettevõte ligi
Aktsiaseltsile Eraküte kuuluv kaugküttefirma viib ka Raplas tänavu soojusetootmise maagaasilt üle taastuvkütusele.
Eraküte pakub kaugkütteteenust seitsmes Eesti linnas: Valgas, Jõgeval, Haapsalus, Kärdlas, Tiskre-Hansu elurajoonis Tallinnas, Keilas ja Raplas. Rohkem kui pooltes neis piirkondades on tehtud vajalikud investeeringud ning soojust toodetakse peamiselt hakkepuidust. Maagaasist ja põlevkiviõlist loobumise positiivne mõju peegeldub otseselt nende piirkondade müügihindades, mis jäävad tunduvalt alla Eesti keskmise hinnataseme.
Eraküte kuulub eestimaisesse energeetikakontserni Utilitas. Kontserni kuuluvad soojuse- ja elektritootja Tallinna Elektrijaam, kaugkütteettevõtted Tallinna Küte, Eraküte ja Rapla Küte ning käidu- ja hooldusteenuse pakkuja Väo Hake. Utilitas omab kontserni ettevõtetes sajaprotsendilist osalust. Kontserni lähiaastate investeeringute plaan keskendub kohalike ja taastuvkütuste osakaalu suurendamisele. Lisaks Jõgeva ja Rapla katlamaja üleviimisele biokütusele on aastaks 2015 plaanis saavutada olukord, kus Tallinna kaugkütte baaskoormuse katavad ligi kahe kolmandiku ulatuses taastuval ja kohalikul kütusel töötavad soojusallikad.
Jõgeva katlamaja
*Rajati linna soojusega varustamiseks möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel
*Esialgu oli majas kolm masuudiga töötavat aurukatelt
*1980 laiendati katlamaja ja paigaldati lisaks kaks aurukatelt
*1990. aastate algul moodustati munitsipaalettevõte Jõgeva Soojus
*2001. aastal sai erastamise tulemusena omanikuks aktsiaselts Eraküte
*2003. aastast mindi masuudilt üle gaasiküttele
*2013. aastal paigaldati 6MW biokütusel töötav katel
*Uus katel hakkas täisvõimsusel tööle 2013. aasta detsembri lõpus
*Hakkepuitu vajatakse aastas umbes
*Kasutada saab ka saepuru ja tükkturvast
*Lisaks on maagaasikatlad 5,3MW ja 7,8 MW
*Katlamajas on automaatne mehhaniseeritud kütusehoidla mahtuvusega
*Ladu on 110m2 osas varustatud liikuva põrandaga
*Hakkepuidu põletamisest järele jäänud ca 260 tonni tuhka utiliseeritakse Torma prügilas
*Katlamajas on avarii-diiselgeneraator võimsusega 120 kW
Allikas: Eraküte
HELVE LAASIK
