Põltsamaa muuseum ootab näituse “Minu Eesti lipp” jaoks lugusid Eesti lippudest.
Teretulnud on lood lippudest, mis pärit võimalikult varasest ajast. Samuti on oodatud nõukogude okupatsiooni ajal hoitud ja peidetud lippude lood. Lipuga seotud mälestusi võib kirja panna ka uuemast ajast, olgu need siis seotud murranguliste sündmustega taasärkamise ajal nagu öölaulupidu ja Balti kett või hoopis mõne isiklikuma seigaga.
Tänaseni säilinud lippe, nende lugusid ja fotosid eksponeerime Põltsamaa kultuurikeskuses näitusel, mis avatakse Eesti lipu 130. aastapäeva pidustuste ajal.
1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud EÜSi lipp on valmistatud Põltsamaal. Leihbergi poest ostetud siidist õmbles kihelkonnakoolis lipu käsitööõpetaja Emilie Beermann, koolijuhatajast isa puutöötoas valmistati varras ning üliõpilasest vend Christoph viis lipu Tartusse ning hoidis seda õnnistamise ajal Otepääl.
Põltsamaal oli keskne koht nii Eesti lipu sünni juures kui rahvuslikul ärkamisajal laiemalt. Näiteks on siitkandist pärit Karl August Hermann, kihelkonnakooli õpetajana kirjutas Eduard Bornhöhe Põltsamaal “Tasuja”, esimese eestikeelse kõrgema kooli asutamise liikumine päädis Aleksandrikooli rajamisega Põltsamaa külje alla. Mitmed Emilie ja Christophi isa Gustav Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt kuulusid Tartu ülikooli õppima asununa sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks.
Palume lipulood ja võimalusel ka lipp ning muu illustreeriv materjal saata või tuua Põltsamaa muuseumi 7. aprilliks 2014 (Lossi 1b, 48103 Põltsamaa, e-post muuseum@poltsamaa.ee
i
KADRI SUNI, Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik
