Kindlasti küsivad paljud, miks on kiirlaenude andmine Eestis tänini veel sedavõrd liberaalne? Eks ikka sellepärast, et meil peetakse liigkasuvõtmist ja võlaorjusse viivat laenuäri ausaks ettevõtluseks, ettevõtlusvabadust omakorda aga pühaks lehmaks ehk prioriteetseks põhiõiguseks.
Ei saa kindel olla, et valitsuskoalitsioon tahab kiirlaenude ohjamiseks midagi tõsiselt ette võtta. Aastaid on sellest vaid räägitud ja peaaegu mitte kui midagi tehtud. Eelmisel aastal arutas õiguskomisjon jaanuarist suveni lõhkilaenamise ja kiirlaenudega seonduvat. Komisjoni istungitel käis kümnete kaupa mitmesuguseid tegelasi alates pangaliidust ja kiirlaenufirmadest kuni laenunõustajate ja kohtutäituriteni välja. Toimusid erinevate komisjonide ühisistungid, uuriti värsket Soome kogemust laenuintressile ülemise piiri kehtestamisest jne.
Tulemuseks ümmargune null ehk vaid mõned vähetähtsad parandused.
Makseraskustes, end nii-öelda lõhk ilaenanud inimeste arv samal ajal aina kasvab, reguleerimata laenuturg laieneb. Agressiivsed kiirlaenureklaamid, mida valitsusliit lootis väikeste piirangutega lõpetada, pole kuhugi kadunud. Enamiku reklaamide puhul on tegemist rikkumistega, teatab tarbijakaitseamet. Loosunglikud reklaamid aina neelavad uusi laenuohvreid. Vastutustundliku laenamise põhimõttest, mis seadusse sisse kirjutati, pole juttugi.
Eesti vastu ametlik rikkumismenetlus
Hiljuti andis Euroopa Komisjon teada, et algatab Eesti vastu ametliku rikkumismenetluse. Nimelt kehtivad Eestis tarbijakrediidi reklaamile hoopis lõdvemad nõuded, kui Euroopa direktiiv seda meilt nõuab, ja me oleme trotsinud tarbijaid kaitsvate reklaaminõuete täitmist. Euroopa Komisjon nõuab nüüd selle kohest muutmist. Üldsust pole asjast informeeritud.
Eestilt nõutakse, et edaspidi peavad reklaamid sisaldama tarbija jaoks väga konkreetset infot, et laenuvõtjal oleks kergem orienteeruda. Seal peab olema ära toodud täpne intressimäär, kasutusse võetava krediidisumma ülempiir, krediidikulukuse määr, lepingu kestus, teenuse konkreetne hind nii kohe tasudes kui ka järelmaksu puhul ja palju muud. Selline info peab hakkama sisalduma igas reklaamis. Meil aga langetati suvel otsus tuua reklaamis välja vaid krediidikulukuse määr, ei enamat.
Nüüd on justiitsministeeriumil tuli takus. Selleks, et vältida ja pehmendada rikkumismenetlusega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi Eestile, tuleb kiirkorras riigisisest õigust muuta. Asi on sedavõrd pakiline, et minister palub neid muudatusi menetleda juba mõne menetluses oleva eelnõuga koos, mitte aga eraldi seaduseelnõuna.
Oi, kui palju sai nendele teemadel komisjonis suvel vaieldud. Keskfraktsioon tõi ühe parandusettepanekuna finantsteenuse väli- ja telereklaami keelustamise üldse. See muidugi läbi ei läinud ja hääletati välja selgitusega, et me muudame juba niigi reklaami vastutustundlikuks ja kasinaks. Nagu näeme, pole seda aga juhtunud. Samas teame, et näiteks kasiinode ja tubakatoodete reklaam on meil ju keelustatud.
Euroopas on liigkasuvõtmine kuritegu
Õpime naabritelt! Näiteks Soome on pannud krediidikulukuse määrale piiri, meil on see aga ainult soovituslik. Põhjanaabritel on tarbija huvides vastu võetud võlgade sissenõudmise seadus, mille kohaselt ei tohi võlgnikule põhjendamatuid kulusid tekitada. Selleks, et laenuandjad ei hakkaks tõstma teenuse kõikvõimalikke kõrvaltasusid, on näiteks võla meeldetuletuse eest seaduses ette nähtud konkreetsed maksimumsummad, millest kõrgemat ei tohi küsida, samuti maksenõuete saatmise või maksegraafiku muutmise konkreetsed piirmäärad jm. Eestis ühtegi sellesisulist seadust ei ole ja valitseb laenuandja suva ning meil puudub kiirlaenuturul toimiv järelevalve.
Soomes on seadustatud ka liigkasuvõtmise mõiste. Eesti õigusruumis sellist terminit pole. Paljudes Euroopa riikides on liigkasuvõtmine kriminaalkorras karistatav.
Tuhandetesse ulatuvad röövellikud protsendid, mida laenuandja kliendilt võtab, on ju otseselt liigkasu, mille võtmise eest tuleks karistada. Eesti aga räägib konkreetsete otsuste asemel mingitest hea tava reeglitest, mille teine pool lihtsalt välja naerab. Ma ei usu, et meil on väga palju inimesi, kes võtavad SMS-laenu selleks, et minna kasiinosse mängima. Pigem teevad otsuse kiirlaenu kasuks need, kes ei jõua maksta üleöö suuremaid kodukulusid või tasuda auto remontimise eest ja kellel ei olegi muud väljapääsu kui võtta kiirlaen, et tasuda oma eelmised võlad. Just nii laenataksegi end lõhki. Võla puhul rakenduvad viivised ja muud tasud, mis võib näiteks 200-euro suuruse laenu koos sissenõudmise kuludega kahe tuhande euro suuruseks võlaks kasvatada.
Dante “Jumalikus komöödias” on liigkasuvõtjad pandud mõrtsukatest ja enesetapjatest allapoole, sest nende tegevus oli ajendatud seitsmest surmapatust kõige hullemast – ahnusest. Need sulid aga, kes meil võtavad tuhandetes protsentides liigkasu, on üldkehtiva moraali järgi tublid ettevõtjad ja õiged mehed pealegi.
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu õiguskomisjoni liige
