Eesti poliitikas on lähiajal ees sündmused, mis on meie riigi edasist suunda ning käekäiku arvestades otsustava tähtsusega. Hiliskevadel toimuvad europarlamendi valimised ning seejärel algavad ettevalmistused aasta pärast toimuvateks Riigikogu valimisteks. Nendel kahtedel valimistel otsustatakse Eesti tulevikusuund. IRLi põhiliin on hoida Eestit eestimeelse poliitika kursil.
Järgmise aasta jooksul on tuleb valijatel otsustada, kas Eesti on idas või läänes. Kas jõukus tuleb läbi ettevõtlikkuse või ootavad ees maksutõusud? Kas ausa mängu reeglid või ringkäendus? Kas tugev Euroopa või jõetus seista vastu Venemaa huvidele? Oluline on, et erakondade poliitiliste kavatsuste osas valitseks selgus.
Keskerakond on öelnud Euroopale selge “ei” ja näeb oma praktiliste sammude läbi Eesti tulevikku Venemaa mõjusfääris. Riiki soovitakse juhtida nagu Tallinna: korruptiivselt, populistlikult ja ida poole vaadates. Pole mingi saladus, et Venemaa surve lähiaastatel kasvab: seatakse piiranguid kaubavahetusele ja korraldatakse provokatiivseid sõjaväemanöövreid. IRL on selgelt vastu Venemaa mõjusfääri laienemisele Euroopas ja Eestis. Toetame Euroopa Liidu ühtset majandus-, kaitse- ja välispoliitikat, sest Eesti ei suuda globaliseeruvas maailmas üksi enda eest seista. Eesti peab jääma riigiks, kus kantakse läänelikke väärtusi, kus on stabiilne majanduskasv, parema palgaga töökohad ning majandust ei pärsi korruptsioon.
Euroopa piirialade poliitika põhiküsimus on kuulumine läände või itta. See küsimus pole pelgalt julgeolekupoliitiline: ka riigisiseselt saab asju ajada kas euroopalikult või ida stiilis. Läände kuulumine välistab püsiva võimuvertikaali, korrumpeerunud valitsemise, suukorvistatud kultuurieliidi ja tasalülitatud ajakirjanduse. Kõige teravamalt on selline valik viimastel nädalatel avaldunud Ukrainas. IRL on kindel, et Eesti on läänes.
Teine oluline küsimus on erakondade reformisuutlikkus. Eesti riik ei ole valmis. Kui seisame paigal, siis sammume tegelikult võrreldes teiste riikidega tagasi. Eesti vajab reforme, kuid nende eesmärk ei saa olla muutused institutsioonide pärast. On hetki, kus otsustamatus tähendab, et inimestest ei hoolita. Oluline on valmidus viia tulevikus ellu selliseid hoolivaid reforme, mis aitavad parandada meie inimeste elukvaliteeti nii, et Eesti riigi ülapidamine on meile ja meie lastele ka tulevikus jõukohane.
Järgmise eurorahade perioodi keskne eesmärk on Eesti konkurentsivõime tõstmine. See tähendab, et peame rahvuslikku majandust arendama. Eesti ettevõtted peavad suutma kaupu ja teenuseid parema hinnaga müüa. Selleks peab riik toetama innovatsiooni, arendama infrastruktuuri ning toetama rahvuslikku tootmist
Elukvaliteedi kasvuks tuleb edendada ja esile tuua ettevõtlikku meelelaadi ning soodustada ettevõtlusega tegelemist. Tuleb panna alus ettevõtjate päeva tähistamise traditsioonile Eestis ja tunnustada neid ettevõtjaid, tänu kelle makstud maksudele toitub riigieelarve ja on võimalik aidata abivajajaid ning pakkuda avalikke teenuseid. Madalama sissetulekuga inimesed võiksid igal aastal tulumaksu tagasi saada. Minu hinnangul on ebamoraalne ja ebaõiglane korjata madalat palka teenivatelt inimestelt ühe käega tulumaksu, et seda neile teise käega toetustena tagasi maksta.
Järgmiste aastate põhiküsimused Eesti poliitikas on eestimeelsuse hoidmine ja perede elukvaliteedi tõstmine. Neid põhimõtteid sisustades on IRL valmis riigikogus inimesi esindama, ja kui rahvas meid usaldab, siis oleme valmis 2015. aastal valitsuse moodustama.
URMAS REINSALU, IRLi esimees
