Kuigi eelmisel kolmapäeval avaldasid Rahvaliidu liikmed peaminister Andrus Ansipile umbusaldust, helistas valitsusjuht juba reedel Rahvaliidu esimehele ning kutsus rahvaliitlasi valitsusega ühinema.
Miks tegi Reformierakonna esimees sellise poliitilise spagaadi, et tema ülimat paindlikkust kadestaksid isegi iluvõimlejad Janika Mölder ja Irina Kikkas?
Murega Eesti riigi ja majanduse pärast pole siin mingit pistmist. Reformierakonna poliittehnoloogid kasutavad juba kolmandat valimistsüklit järjest vana võtet: keset valimisperioodi vahetatakse partnereid, et hajutada vastutust oma senise tegevuse eest ning nõrgestada seniseid partnereid.
Töölepinguseadus ettekäändeks
Valitsusliidu lõhkumisel on erimeelsused töölepingu seaduse muutmisel vaid üheks ettekäändeks. Tõsi, et sotsiaaldemokraadid on kindlalt vastu soovile minna kümnete tuhandete töökoha kaotanud inimeste rahakoti kallale. Aga teisalt on sotsiaaldemokraadid välja pakkunud mitu lahendust, millega lisaks ametiühingutele on nõus ka Tööandjate Keskliit.
Kes siis tunneb paremini Eesti majanduse probleeme – kas kahe parempartei ideoloogid või 23 suuremat majandusharu ning paljusid suurettevõtteid esindavad ärimehed? See on päris must huumor, kui Reformierakond ja IRL kaitsevad Eesti majandust ettevõtjate endi eest.
Töötuskindlustusmaksu maksavad kõik töötajad ja tööandjad ning nad on nõus oma maksemäära suurendamisega, et tagada töötutele suurem sissetulek ning suurendada paindlikkust Eesti tööturul. Ent IRL ja Reformierakond keeldusid ettevõtjate soovist vabatahtlikult suuremat maksu tasuda põhjusel, et nad kardavad kriitikat üldise maksukoormuse tõusu eest.
Eesti riigil jalad maas
Meenutan, et töötukassa hädad said alguse 2005. aastal, mil peaminister Andrus Ansip kärpis töötuskindlustuse maksumäära minimaalseks põhjusel, et muidu koguneb töötukassasse „mõttetult“ palju raha. Praegu sulevad töötukassa reservid nagu lumi just Reformierakonna ja Keskerakonna nelja aasta taguse populismi tõttu.
Mart Laar tõdes nädalavahetusel, et sotsiaaldemokraadid pole valitsusliidus kunagi reeturid olnud. Kahjuks luiskas Laar avalikkusele väitega, et nüüd lahkuvad sotsiaaldemokraadid valitsusest ise, soovimata enam raskeid otsuseid teha. Erinevalt mõnest paremparteide ministrist, on kõik sotsiaaldemokraatide ministrid oma haldusalas vajaliku kokkuhoiuga hakkama saanud. Ja pimegi näeb, et valitsust lõhuvad Ansip ja Laar.
Sotsiaaldemokraadid on eesotsas rahandusminister Ivari Padariga valitsuses igati vastutustundlikult käitunud. Eesti on üks seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist, kus riigieelarve puudujääk on väiksem kui 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See number näitab, et juhul, kui majandussurutis jääb vinduma pikkadeks aastateks, pole Eestil pankrotiohtu karta. Lisaks on Eestil tänu väiksele eelarvepuudujäägile säilinud võimalus minna 2011. aastal üle eurorahale, et suurendada meie majanduse usaldusväärsust ning tagada eestlaste palkade ja pensionide ostujõud.
Sotsid liiga tugevad
Hoolimata sellest, et viimasel aastal on valitsuses majanduslanguse tõttu ainult raskeid otsuseid teha tulnud, on sotsiaaldemokraatide toetus valijate hulgas kasvanud.
Siin peitubki peamine põhjus, miks Reformierakond ja IRL soovivad koostöö sotsiaaldemokraatidega lõpetada. Riigikogus on sotsiaaldemokraatidel 10 ning paremparteidel 50 kohta. Sellegipoolest on sotsiaaldemokraadid suutnud kindlalt oma valijate huve kaitsta ning ka erakonnana tugevneda. Ebameeldivalt jõuliste sotsiaaldemokraatide asemel püütakse nüüd valitsusse meelitada mõnd erakonda, mis käituks parempoolsete puudlina.
Ajakirjanik Kalle Muuli hoiatas eile, et kui paremparteid lähevad ebaõiglaselt töötuks jäänud inimeste rahakoti kallale, korraldavad ka Eesti ametiühingud suuri protestiaktsioone. Leedus tõid ametiühingud aasta alguses tänavatele tuhandeid protestijaid ning sundisid parempoolset valitsust oma nõudmistele järele andma. On raske uskuda, et Eesti ametiühingud saaksid teisiti käituda nende jaoks kõige olulisema — töölepingu seaduse puhul.
iii
HANNES RUMM, sotsiaaldemokraat, Riigikogu liige
