Jõgevamaa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Anna Katt pälvis oma uurimistööga “Õigekeelsuse eiramine Wimbergi isikustiili osana” õpilaste teadusajakirja Akadeemiake tunnustuse.
Anna sõnul jääb uurimistöö valmimise ja artikli ilmumise vahele pikk ja keeruline protsess. “Eelmisel aastal, kui ma veel 10. klassis õppisin, pakkus eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anneli Jäme mulle võimalust koostada eesti keele olümpiaadi raames uurimistöö,” rääkis ta. Olümpiaadi üldine teema oli õigekeelsus ja selle eiramine.
Võistlus andis uusi oskusi
Anna sõnul on vabariiklikku olümpiaadivooru pääsemiseks kaks võimalust: saab minna maakondlikule olümpiaadile, kus piirkondade parimate punktisummadega osalejad pääsevad edasi, või koostada uurimus.
Ta valis teaduskooli koduleheküljelt endale sobiva teema ning asuski kirjutama.
Uurimistöö saadeti otse Tallinna. Sealt tuli kinnitus, et see pääses vabariiklikku ülesannete vooru.
Anna tõdes, et lõppvoorus tal nii hästi ei läinud. “Koht polegi kõige olulisem – ma õppisin ja sain kogemusi sõnade, õigekirja ja lauseehituse osas. Lisaks sain uusi oskusi sõnaraamatute ja interneti kasutamisel,” analüüsis tüdruk võistluse positiivseid külgi.
“Ülesannete lahendamisel hakkan alati kahtlema, ma suudan viimasel hetkel õige vastuse maha tõmmata ja vale asemele kirjutada, see on mulle nii mõnigi kord kätte maksnud,” tunnistas Anna.
“Ajakirjale saatsin töö kohe pärast valmimist. Möödus mitu kuud, enne kui sealt vastuse sain,” rääkis ta. Kuna Akadeemiakeses maikuus artiklit ei ilmunud, siis järeldas neiu, et seda ei kasutatudki. Ta unustas teema, kuni talle septembris ajakirja toimetusest tänukiri saadeti ja teada anti, et artikkel on ilmunud. Koolile tuli teade tunnustusest alles jaanuaris.
Omanäoline stiil
Anna töö eesmärk oli uurida kirjanik Wimbergi ehk Jaak Urmeti keelekasutuse erinemist reeglipärasest kirjakeelest. “Kuigi kirjaniku loomingus esineb erinevat tüüpi kõrvalekaldeid keelenormidest, keskendusin töös eelkõige sõnavigadele. Püüdsin leida, milliseid kõnekeelseid või murdelisi väljendeid Wimbergi teostes esineb, milliseid tahtlikke vigu leidub, kas autor on ka ise sõnu välja mõelnud ning miks ta neid vigu teeb,” selgitas Anna.
Tüdruk lisas, et Wimberg kirjutab kõnekeeles, nii, nagu paljud räägivad. Arvan, et ma poleks Wimbergi valinud, kui see ei oleks olümpiaadi teema olnud. “Ma ei olnud sellele varem mõelnud, kuigi kooliõpikus olen ikka tema tekstinäiteid kohanud,” tunnistas Anna.
Töö käigus luges neiu läbi Wimbergi romaani “Lipamäe” ning luulekogud “Eesti köökk” ja “Wabastatud wärsid”. Raamatud valiti õpetaja Anneli Jäme soovitusel. Anna sõnul aitas õpetaja, kes on tema lemmikõpetaja juba 5. klassist alates, töö valmimisele igati kaasa.
Tüdruku kinnitusel olid õpetaja soovitatud raamatud väga huvitavad. “Neist kirjutasin välja kirjakeelest erinevad sõnad, mida hiljem analüüsisin,” kirjeldas Anna töö käiku.
Õigekirjavigadega sõnad liigitati ning toodi ära nende kirjakeelsed vasted. Kolme teose peale leiti ühtekokku 1268 sõna. “Uurimuse tulemusena selgus, et õigekirjavead on tehtud põhiliselt nud-kesksõnades, kaashäälikuühendites, kokku- ja lahkukirjutamisel. Mõni täht on asendatud ülakomaga või võõrtähega. On kasutatud ka võõrkeelseid sõnu, kirjutades neid eesti keele reeglite järgi, lisatud teksti murdesõnu ja slängi,” loetles Anna üles kõik täheldatud iseärasused.
Keelereeglid peavad jääma
Anna tutvus uurimistöö käigus ka Wimbergi selgitustega oma stiili kohta. Wimberg on öelnud, et kirjaniku taotluslik õigekirjast möödavaatamine ei ole midagi uut. Mõni tahab sõnadega mängida, teine aga midagi jäljendada või hoopiski midagi uut välja mõelda. “Kindlasti ei tohi kõik kirjanikud õigekirjareeglitele vastupidiselt kirjutada, sest siis ei tea lõpuks enam keegi, kuidas õige on,” märkis Anna.
Neiu selgitas, et olenemata sellest, et keelereeglid muutuvad vastavalt inimeste keelekasutusele, peavad nad siiski jääma. “Kui kirjakeel muutub liiga kunstlikuks või võõraks, võib tekkida oht, et pika aja jooksul asendatakse kõneldav keel mõne muuga,” nentis ta.
Sel aastal kirjutab Anna uurimistöö hoopiski keemias. “Õpin loodussuunal, mulle on keemia ja bioloogia alati huvi pakkunud,” rääkis ta. Anna sõnul meeldib talle ka keelega tegeleda. Õigekirjast, lauseehitusest ja stiilist on kasu kirjandite kirjutamisel, oma mõtete sõnastamisel ja eneseväljenduses. Praegu lihvib Anna nii oma kui teiste keeleoskusi ja sõnakasutust Jõgevamaa gümnaasiumi koolilehes Puhas Leht, kus ta on keeletoimetaja.
|
Wimbergi stiilinäiteid: |
|
aukk – auk beibi – laps blp – mulksatus boizz – poiss kärppsed – kärbsed l’ks – läks lal-lal-laa – laulma laubaomikune – laupäevahommikune ma’s – ma siis miukke – milline pensjonilisa – pensionilisa pentakas – viiekroonine pliida – pliit põrss – põrsas raband – rabanud riil laiff – inglise k real life – tõeline elu saattejuht – saatejuht suga – sinuga süia – süüa synge – sünge zei’zap – seisab tjahh – et jah traatt – traat |
MARGE TASUR
