Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu kohaselt peavad eestimaalased oluliseks, et igal inimesel või perekonnal oleks isiklik elamispind. Eluaseme pikaajalist üürimist peetakse raha tuuldeloopimiseks.
Kinnisvara teemalise uuringu andmetel on suurem osa meie elanikest (74 protsenti) seisukohal, et iga inimene peaks omama isiklikku elamispinda.
Isikliku elamispinna omamise vajalikkuses olid enam veendunud eakad ning mittetöötavad elanikud. Samuti pidasid kinnisvara omamist tähtsamaks need, kelle pere netosissetulek kuus jäi alla 700 euro.
Valdavalt ollakse seisukohal, et eluaseme pikaajaline üürimine on raha tuuldeloopimine. Inimestele on vastuvõetavam maksta igakuiselt tagasi laenuraha, selle asemel et tasuda kellegi vara kasutamise eest.
Ilmselt on siin oma mõju ka majandussurutise perioodiga võrreldes tõusnud üürihindadel ja samal ajal rekordmadalale langenud eluasemelaenu intressidel. Vaid nooremad, 16-29-aastased vastajad suhtusid üürimisse veidi leebemalt. Kuigi eluasemelaen on üürilepinguga võrreldes oluliselt pikemaks ajaks siduv finantskohustus, olid vastajad arvamusel, et üüripinnal elamine ei anna rohkem vabadust kui kinnisvara omanikuks olemine.
Veel tõi uuring välja huvitava vastuolu. Kuigi inimesed peavad kinnisvara kõige tulusamaks investeeringuks, ei ole nad kindlad, kas nad leiaksid kinnisvara müües sellele kiiresti ostja ja kas selle eest saaks hea hinna. See näitab, et tegelikult ei olda oma investeeringu väärtuse muutumisega hästi kursis ega jälgita aktiivselt trende kinnisvaraturul.
Kuigi inimeste hinnangul on kinnisvara kindel investeering, peab arvestama turuolukorra võimaliku muutumisega. Heal ajal hinnad tõusevad, kehvemal ajal võib langus olla väga suur. Majandussurutise aastail võis kinnisvara väärtus väga palju kukkuda ning sellises olukorras müümine oleks ilmselgelt toonud ka majanduslikku kahju. Oluline on silm peal hoida kõikidel investeeringutel, nii kinnisvaral, aktsiatel kui pensionisammastesse kogunenud rahal.
79 protsendil Eesti elanikest on kinnisvara. 47 protsenti vastanutest omab korterit ning 30 protsenti maja või ridamaja, selgus mullu detsembris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust. Kokku küsitleti telefoni teel juhuvalikul 800 Eesti 16-aastast ja vanemat elanikku.
LEE MARIPUU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
