Viimasel nädalal on ajalehed kirjutanud, et riigikogu komisjonide tööd tahetakse salastada. Tahan hakatuseks kinnitada: Reformierakond ei ole kunagi olnud seda meelt, et riigikogus peaks midagi täiendavalt salastama.
see kindlasti kasuks ei tule.
Nagu pool aastat tagasi ühest juhtumist, kus prokuratuuri poolt riigikogu komisjonide materjale välja nõuti, selgus, et valdkond on praegu reguleerimata. Seega: reeglid tuleb kindlaks määrata, täiendavat salastamist pole aga kindlasti vaja. Järgida tuleb võimude lahususe printsiipi, mis seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu omavahel lahus hoiab. Riigisaladusega seotud temaatika, mis komisjonide istungitel vahel ka käsitlemist leiab, on veel täiesti eraldi teema.
Kuidas siis riigikogu komisjonide tööd korraldada? Salvestiste tegemine võiks jääda endiselt komisjoni enda otsustada, samuti koostatakse istungist protokoll, mis pärast selle kinnitamist avalikustatakse. Riigi elu mõjutavad otsused teeb nagunii täiskogu ja need stenogrammid on avalikud kõigile. Komisjonides valmistatakse need ette, kaasatud on ametnikud ja eksperdid, et arvesse saaksid võetud kõik tagamaad ja mõjud, mida seadusemuudatus kaasa toob. Mõjusid ja stsenaariume, mis juhtuma hakkab, kui seadus jõustub, on tihti mitu, keegi võidab, keegi ehk kaotab. Kui nüüd asjahuvilised kõik materjalid kätte saavad enne, kui aruteludes mingigi selgus saabunud, leidub küllap puudutatud osapooli, kes näevad selle info baasilt võimalust oma kampaania üles ehitada ja mõnele vajalikule otsusele pidur peale tõmmata.
Haridusminister Jaak Aaviksoo kirjutas kolm aastat tagasi palju poleemikat tekitanud artikli, milles märkis: “Oleme tasapisi aktsepteerimas arusaama, et inimestel on informatsioonilise enesemääramise õigus. See õigus võiks ja peaks laienema kõigile eneseteadvuslikele subjektidele, mis võivad koosneda paljudest isikutest – perekond, kogukond, küla, klubi, aga kindlasti ka rahvusriik.”
Selliseks subjektiks on kindlasti ka parlament, kus esindatud erinevad maailmavaated, kellest igalühel on oma tõde. Nende maailmavaateliste tõdede esitamine komisjonide istungitel toimubki. Mitte loosungitena, vaid sisuliste argumentidena. Olles ligi kümmekond aastat parlamendi tööga kokku puutunud, võin kinnitada, et riigikogu liikmete kogum on igas komisjonis piisavalt arukas ning võtab kõige kaalukamaid fakte ja argumente kuulda ning arvestab nendega otsustamisel. Poliitiline konkurents, mida esindavad erinevad erakonnad, kellest kõigil on komisjonides oma esindajad, tagab arutelude ja otsustamiste üle piisava kontrolli.
Riigikogu on valinud rahvas ja rahva ees on tal ka kohustus aru anda. Parimaks riigikogu töö avalikustamise viisiks ei ole mitte kusagil kabinetis “keerlevad lindikettad”, vaid valijate järjepidev huvi parlamendi töö vastu, mis ei pea piirduma vaid kord nelja aasta jooksul valimiskasti juures käimisega.
i
JAANUS TAMKIVI, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
