Ärge suhtuge Europarlamendi valimistesse mõttega, et mis meist ikka sõltub. Sõltub ikka küll. Kui me Brüsselisse oma esindajaid ei vali, sõidavad eurolaevad meie tahtest sõltumata. Pealegi pole siis teada, kas need laevad ka meie sadamates randuvad.
Esimene, mis annab meile üldse võimaluse Euroopa asjades kaasa rääkida, on osalemine 7. juunil toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Eestil on küll 736-kohalises europarlamendis ainult kuus kohta.
Euroopa Liidu masinavärgis on Eestile meie saadikute ja ka teiste Euroopa Liidu asjadega tegelevate inimeste puhul isiklikud kontaktid väga olulised. Olen olnud Eesti esindajaks geneetiliste ressursside komitees ja puutunud seetõttu lähedasel ning inimlikul tasandil kokku Iirimaa kõige kõrgema tegelasega, kes seda riiki Euroopa Liidus esindab. Küllap jäi Iirimaa esindajale selline kokkusaamine meelde. Niisugused lähedased kontaktid aitavad edaspidi leida Euroopa asjade ajamisel toetajaid ning mõttekaaslasi.
Meediast on jäänud kõlama mõte, et võib-olla peaks europarlamenti valima inimesed, kellest tahame Eestis vabaneda. Teisalt on välja tuldud ka vastupidise mõttega ning soovitatud saata Brüsselisse just noored ning tegusad inimesed.
Kellestki lahtisaamise jutul on juures poliitiline värving, seda räägivad kandidaatide kohta eelkõige nende poliitilised oponendid.
Euroopa asjade ajamisel pean kõige tähtsamaks poliitilist kogemust. Toon siinkohal näiteks praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase, kes läks Brüsselisse Eestit esindama ikkagi arvestatava poliitilise kogemusega. Sellise kogemusega inimesena on Kallas saavutanud ka märkimisväärset edu, sest lisaks tema valimisele Euroopa Komisjoni asepresidendiks pälvis ta just hiljuti auhinna Euroopa Liidu läbipaistvuse algatuse eest.
iii
VAHUR KUKK, Europe Direct Jõgevamaa euroinfopunkti töötaja
