Hannes Soosaar (30) juhtis mõni aeg tagasi edukalt Saare valla kultuuri- ja turismikeskust Kalevipoja Koda. Nüüd on tulnud aeg tõestada, et ta saab hakkama ka terve valla juhtimisega: möödunud aasta 11. novembrist on Hannes Soosaar Saare vallavanem.
Vallavanemaks sai Hannes Soosaar eneselegi pisut ootamatult. Et senine Saare vallavanem Jüri Morozov asus tööle riigikogus, kus ta asendab Tartu abilinnapea kohale siirdunud Kajar Lemberit, oli vallale uut juhti vaja. Just Jüri Morozov oli see, kes Hanneselt päris, kas ta oleks nõus vallavanema ameti enda peale võtma. Ning mõtlemisaega ta väga palju ei andnud. Pidanud sisimas nõu iseendaga ja arutanud asja ka elukaaslase Katriniga, andis Hannes oma jah-sõna. Ka volikogule oli tema kandidatuur vastuvõetav.
Ehkki praegu elab Hannes Soosaar perega Tartus, on ta läbi ja lõhki Saare valla mees. Tema vanematekodu on Ruskavere külas, lasteaias ja põhikoolis käis ta Kääpal. Seal tegutsenud Saare põhikool on nüüdseks suletud ja selle hoones tegutseb Kalevipoja muuseum.
“Väikeses maakoolis oli mõnus õppida. Saime paljudes ainetes tugeva põhja alla ja tegime kõvasti sporti,” meenutas Hannes Soosaar.
Üks aine, mille õpetamine Saare koolis heal järjel oli, oli ajalugu. Hannese ajalooõpetajaks oli Viivi Lani, hilisem Kalevipoja muuseumi asutaja. Tema tunnid mõjusid innustavalt ning aastaarvude paremaks meeldejätmiseks valmistasid õpilased tema juhendamisel aastaarvukaarte.
“Kui keegi juhtuks küsima, millal näiteks Põhjasõda algas, siis võiksin selle aastaarvu une pealt öelda,” ütles Hannes.
Ka Mustvee 1. keskkoolis ehk praeguses Mustvee gümnaasiumis oli tal hea ajalooõpetaja – Luule Nõmm. Keskkooli lõpus seisiski Hannes keerulise valiku ees: kas järgida perekonnatraditsioone ja minna maaülikooli metsandust õppima (Hannese isa oli veerand sajandit Halliku metsaülem ja vanem vendki on metsamees) või valida hoopis koolis armsaks saanud ajalugu ja Tartu ülikool. Kandideeris ta nii ühele kui ka teisele erialale ning sai mõlemale sisse ka, ent vaekauss langes ikkagi ajaloo kasuks.
Tagantjärele ta seda ei kahetse. Ülikooliaeg oli väga arendav nii akadeemilises kui ka elukooli mõttes. Ehkki Hannes võttis ka politoloogia ja õigusteadusega seotud aineid, lõpetas ta ülikooli ikkagi ajaloolase diplomiga. Õppejõududest jäi talle kõige enam meelde lähiajalugu õpetanud sakslane Olaf Mertelsmann, kes oskas iga teema juures välja tuua huvitavaid fakte ja neid omavahel siduda.
Pärast ülikooli lõpetamist tegutses Hannes mõnda aega Voorel ja Tartus korvpallitreenerina. Vastavat kvalifikatsiooni tal küll polnud, kogemusi see-eest omajagu, sest ta oli suurema osa koolipõlvest korvpalliga tegelnud.
“Mind ja klassivend Urpo Reinthali vedasid vanemad kordamööda Jõgevalegi, et saaksime seal hea juhendaja käe all korvpalli mängida,” meenutas Hannes Soosaar.
Pikkust on tal küll korvpalluri jaoks vähevõitu –
Andis hea kogemuse
2008. aastal sai Hannesest sihtasutusena tegutseva Saare valla kultuuri- ja turismikeskuse Kalevipoja Koda juhataja ja juhatuse liige. Kalevipoja Kojas toimetamine andis talle hea juhtimise, projektide läbiviimise ja meeskonnatöö tegemise oskuse. Üks olulisemaid ettevõtmisi nende viie aasta jooksul oli Hannese enda meelest Krati seikluspargi ja kõrgseiklusraja Lennuk väljaehitamine Kääpale. Need lõid sellele paigale turismi arendamise seisukohalt palju lisaväärtust. Heal meelel vaatab Hannes tagasi ka Kalevipoja suveteatri käivitamisele. Algul tegutseti käsikäes Saare valla metsateatriga, hiljem juba omaette. Välja said toodud lavastused “Kalle Blomkvist ja Rasmus”, “Välek”, “Viru tango” ja “Lambasööjad”. Viimast mängiti möödunud suvel ja mängitakse tänavugi.
Kõik asjad ei läinud Kalevipoja Kojas ka väga libedalt. Näiteks Hannese eestvedamisel välja töötatud plaan Kalevipoja muuseumi väljapanekut uuendada ning muuseumikülastust aktraktiivsemaks ja seikluslikumaks muuta leidis paljude kohalike hulgas vastuseisu, sest kardeti, et vana ja väärtuslik, mis aastate jooksul muuseumi kogutud, kolikambrisse heidetakse. Plaan muuseumi pööningule nn põrgu rajada tundus mõnedele suisa pühaduseteotusena.
“Põrgu oli mõeldud kirsina tordil ehk mängumaana, kus lapsed saavad atraktsioonide toel meie rahvuseepost tundma õppida. Korraldasime lõpuks muuseumis rahvakoosoleku, kus vanemad külaelanikud oma küsimustele vastused ja hingerahu tagasi said. Ilmselt oleks pidanud teavitustööd natuke varem tegema,” nentis Hannes.
Umbes aasta tagasi lahkus ta Kalevipoja Koja juhataja ametist, sest arvas, et on aeg lasta uutel inimestel ja uutel ideedel sellesse sihtasutusse tulla. Temal endal tundus aga olevat õige aeg arendada eraettevõtlust. Viimasel ajal tegeleski ta põhiliselt metsamaterjali ülestöötamise ja realiseerimisega. Kultuurivaldkonnast ei jäänud ta aga ka siis päris kõrvale. Möödunud suvel käivitas ta Kasepääl suvekontsertide sarja “Peipsi romantika”. Kasepääl on Hannes viimasel ajal päris tihti viibinud, sest seal asub tema elukaaslase vanemate suvila.
“Kui kuulsin Kasepää vallavanemalt, et Peipsi äärde on rajamisel unikaalse asendiga, peaaegu järve ulatuv laululava, hakkas mul mõte kohe tööle. Mullused kontserdid läksid hästi ja neile tuli e-posti teel väga head tagasisidet, nii et tänavu kindlasti jätkame. Esinejad ja kuupäevad on juba teada. Ainult et tänavu pean endale kindlasti enam abilisi vaatama, sest mul endal ei jää vallavanema ameti kõrvalt väga palju aega “Peipsi romantikaga” tegelda,” rääkis ta.
Kui Hannes Soosaarele tehti ettepanek Saare vallavanema kohale asuda, kavatses ta algul pigem ei öelda, ent lõpuks andis siiski jah-sõna.
“Arvasin, et saan ehk siiski kaasa aidata sellele, et koduvallal ka tulevikus hästi läheks,” ütles noor ja tegus mees.
Tema sõnul on Jüri Morozovi suguselt tugevalt ja suurte kogemustega vallavanemalt ühtaegu keeruline ja lihtne ametijärge üle võtta. Ühest küljest on latt väga kõrgele aetud, teisest küljest on käivitatud mitmeid asjalikke ettevõtmisi, mida tuleb lihtsalt edasi vedada.
“Selles mõttes oli mul lihtne alustada, et inimesi, kellega ma uues ametis koostööd pean tegema, tundsin ma enamasti Kalevipoja Koja või varasemastki ajast,” ütles Hannes Soosaar.
Lai tööpõld
Vallavanemana ootab teda ees lai tööpõld. Näiteks tuleb lähiajal koos vallarahvaga läbi arutada, missuguste objektide jaoks tuleks uuel, 2014.-2010. aasta rahastusperioodil Euroopa Liidu fondidest raha küsida. Siis ei ole vaja 2015. aastal, kui fondid avanevad, enam mõtlema hakata, vaid saab kohe raha taotlema hakata.
“Objektide valiku dikteerib küll põhiliselt valla arengukava, ent pole võimatu, et selle vastuvõtmisest möödunud aja jooksul on tekkinud uusi vajadusi,” tõdes värske vallavanem.
Tema sõnul vajab kindlasti edasiarendamist Jüri Morozovi poolt algatatud noorteküla projekt, mis senini on seisnud maa omandiküsimuse taga.
“Möödunud aastal jäi Saare valla elanikkond 24 inimese võrra väiksemaks. Põhiprobleem ongi see, kuidas me suudame oma valda inimesi, eelkõige ettevõtlikke inimesi juurde meelitada. Peatselt ongi plaanis praegu vallas tegutsevad ettevõtjad kokku kutsuda ja üheskoos arutada, kuidas vald nende tegevust toetada saaks. Ka neid, kes praegu veel ettevõtlusega ei tegele, tuleb julgustada sellele teele asuma,” sõnas Hannes Soosaar.
Vallavolikogusse tuli tema sõnul pärast valimisi uusi inimesi, neist mõni ka üsna noor. Vallavanem usub, et Saare vallavolikogu on üsna üksmeelne ja koostöövõimeline.
“Meie rahvuslikus mälus on püsinud valearusaam, et ühe võit on teise kaotus. Usun, et tegelikult on võimalik asju ajada ka nii, et kõik kasu saavad,” arutles ta.
Praegu elab ta koos elukaaslase Katrini, viimase 11-aastase poja Remi ning Katrini ja Hannese ühise poja, aastase Rolfiga Tartus, ent tulevikus kavatsevad nad maale, soovitavalt Saare valda elama asuda. Hannes usub, et isaroll on teda palju muutnud, st teinud “mehemaks”.
Viimasel ajal on Hannese vaba aja lemmiktegevuseks kujunenud matkamine looduskaitsealadel, rabades, metsades ja teistes üksildastes paikades. Mõnikord on kaaslaseks sõbrad või sugulased, ent enamasti käib ta loodusretkedel üksi. Sealt naastes on mõtted peas paremini korrastunud.
“Olen suur Eesti looduse fänn ega ole sugugi nõus nendega, kes ütlevad, et meil siin Eestis on igav ja pole midagi vaadata,” kinnitas ta.
Matkadel on tal alati kaasas fotokaamera. Kuus aastat tagasi ostis endale esimese digitaalse peegelkaamera. Sestpeale on fotograafia tema suur armastus. Loodusmatkade käigus on ta saanud mitte ainult ilusaid maastikuvaateid, vaid ka häid linnu- ja loomafotosid. Mõni aasta tagasi sai ta koduküla Ruskavere lähedal pildile koguni kolm metsas hullavat karupoega.
“Olime tookord metsas koos vennapoeg Thomasega ja märkasime karupoegi juba 100-
Ka põtru, metskitsi, kopraid ja teisi loomi on ta pildile saanud. Tema unistuste tipp oleks saada foto hundist, hundiperest või suisa hundikarjast. Näitusi pole Hannes senini teinud, ent usub, et varsti võiks ka sellele mõelda. Ainult et nüüd on tal aega pildistamiseks tunduvalt vähem kui varem.
Hannes Soosaare elukäik
Sündinud 4. augustil 1983, lapsepõlvekodu oli Ruskaveres.
Lõpetas 1999 Saare põhikooli, 2002 Mustvee gümnaasiumi ja 2007 Tartu ülikooli ajaloo erialal (bakalaureus).
Aastast 2001 tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana,
maist 2008 aprillini 2013 SA Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda
juhataja/juhatuse liige, septembrist 2009 MTÜ Parim Valik juhatuse liige.
Septembrist 2010 Saare vallavalitsuse liige
Alates 11. novembrist 2013 Saare vallavanem
Perekond: elukaaslane Katrin, pojad Remi (11) ja Rolf (1)
Huvialad: loodusfotograafia, korvpall, suusatamine, seiklusturism, matkamine
Jüri Morozov, Riigikogu liige, endine Saare vallavanem:
Hannes Soosaar on tasakaalukas noor mees, kelle juured on sügavalt Saare valla pinnas ning kes sai oma võimekust ja head koostöötahet näidata juba Kalevipoja Koja juhatajana. Ta on sõnapidaja mees, kes oskab hästi teiste inimestega arvestada.
Uues ametis on tal kindlasti veel palju õppida, aga sündinud tark pole meist ju keegi. Hannes on näidanud end hea õppijana. Küll ta õpib selgeks ka vallavanema ameti.
i
RIINA MÄGI
