Lastest ja nende käitumisest

Ongi märkamatult lumi maas. Mina oma küpses eas seda eriti ei oodanudki, aga ootajaid oli! Maas on niisugune uus ja õhuke valge kiht, mis ei nõua kogu jõust sellest läbi sumamist, lubab rahulikult jälgi teha.

Lasteaialastel on kaasas värvilised plastkelgud, see on nende  otsene reageering esimesele lumele. Uut nähtust tahetakse ikka ruttu proovida. Et kas lumel saab sama hästi libiseda kui mullu? Üks lasteaia “abiturient” tuli  koos isaga bussi, hoides käsi asendis, nagu oleks tal toakoer süles. Trügimise käigus pudenes sealt lund, tüdruk oli lund nii kalliks pidanud, et võttis lumepalli bussi kaasagi?


Hämaras linnas lähenes mulle suurt kasvu ema oma umbes kolmeaastase pojaga. Kaugelt kuulsin ema noomimist: “Sul on ainult lollused peas, no annan sulle tutaka!” Poiss tilpnes ema käe otsas täiesti alandlikult ega kõssanud midagi vastu. No kuidas nii väike mees teab üldse, mis on lollused? See pole vahel suurematelgi selge!

Mu poolteiseaastane lapselaps viskas minu ärritamiseks täna maha nii nutitelefoni kui teleripuldi, mõlemad pudenesid kolmeks tükiks. Kui riielda, mis tähendab karmima häälega rääkimist, siis on tal kaks varianti: kas toob kuuldavale mingi häälitsuse niisuguste detsibellidega, nagu kopsud lubavad, matkides nõudlikku tooni, või naerab lõbustatult ja jookseb eest ära. Talle ju meeldib, kui ikkagi kindla peale saab tähelepanu! Ei jäägi muud üle, kui lapse “lollusi” ennetada, kõik, mida hoida soovime, käeulatusest kaugemale panna! Loomulikult on see kunst ja nõuab ka pidevat kõrgendatud tähelepanu meie poolt!


Vahel ei suuda kuidagi põhjust ja tagajärge kokku viia. Üks tuttav rääkis, kuidas tema 2. klassis käiv tütar ei soovi enam koos liikumislembese õega tantsutunnis käia, nõuab emalt, et teda sealt ära võetaks. Kui ema küsis, miks, vastas, et õpetaja ütleb halvasti ja teised naeravad. No mida õpetaja siis ütles? Et temal pidid nagu sipelgad püksis olema! Ema seletab küll, et selles ju eriti mingit “paha ütlemist” polegi ja naermine on ka väga tervislik, aga tütrele ikka ei meeldi, sest talle tundus, et naerdi tema üle. Tüdruk on väga läbematu iseloomuga, püsivust vähe, eks õpetaja sellele vihjaski? Mis jäigi üle? Nii leebe ütluse pärast ei taha ju õpetajaga ka rääkima minna ja kuidas ikka lendu lastud sõnu tagasi võtta?

i

EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus