Eile oli rahvakalendri järgi tõnisepäev. Veel pole sajanditki möödas ajast, kui meie maarahvas tõsimeeli silmas pidas, et selleks ajaks pool looma- ja kaks kolmandikku inimtoidust alles oleks, praegu toob aga enamik oma moona põhiliselt poest. Koduloomadena peame üldiselt vaid kasse-koeri ja moodsamaid lemmikloomi, kes värvilistes pakendites tasakaalustatud toitu vajavad, kui nende “kasutusjuhendeid” uskuda….
Õnneks on meil eriti noorema rahva hulgas järjest rohkem neid, kes poekraami, eriti seitsme mäe ja mere tagant toodut väldivad, oma igapäevase toidu suures osas ise kasvatavad-valmistavad ja seda teistelegi müüvad.
Müts maha kitse- ja lambakasvatajate, leivaküpsetajate, sõira- ja juustuvalmistajate, kõigi mahekraamiga tegelejate ees, sest puhas toit ei tule lauale suure tööta. Just neile võiksime pöialt hoida, et neil kõike vajalikku uudseviljani jaguks.
Kahtlemata on tänavune talv eriline: pärast umbpimedaid ja lausvihmas detsembrinädalaid tundub praegune karge jaanuariilm juba lausa peatset kevadet lubavat. Ja et päike ennast nii teisipäevasel taliharjapäeval kui eilsel tõnisepäeval lahkesti näitas, on rahvatarkuse järgi oodata üpris kena suve!
18. jaanuar 2014
