Pärast pea kolme ja poole aasta pikkust ettevalmistust tekkis valitsuse aastavahetuse eel tehtud otsusega Peipsi äärde hiiglaslik Peipsiveere looduskaitseala. Tartumaa Emajõe-Suursoo sookaitseala, Piirissaare zooloogilis-botaanilise kaitseala ja Emajõe suudmeala hoiuala liitmisega moodustus rohkem kui
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Kaili Viilma sõnul on kaitsealade ühendamine vajalik piirkonna kaitsekorra ühtlustamiseks ja see peaks edaspidi asjaajamist lihtsustama. “Meie jaoks on see nüüd üks ja üheselt toimiv üksus,” sõnas ta.
Kohalike elus ei muutu midagi
Kohalike elus ei muutu Peipsiveere loodukaitseala loomisega praktiliselt midagi. Neile maaomanikele, kelle metsad jäid uue kaitseala moodustamisel range kaitsekorraga sihtkaitsevööndisse, hakkab Viilma sõnul kehtima maamaksuvabastus. “Et tegemist on Natura-alaga, on maaomanikel õigus saada sihtkaitsevööndis ka Natura metsatoetust,” märkis ta.
Kui looduskaitsjad 2010. aasta suvel kõnealuste kaitsealade liitmisele ametliku käigu andsid, kavatseti nende baasil luua Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa ja Karula kõrvale veel üks rahvuspark. Kohalike valdade vastuseisu tõttu tuli aga plaanides peagi teha kursimuutus looduskaitseala loomise poole.
i
Üks idee läks sahtlisse
Rahvuspargi mõtet pole siiski veel nurka visatud. “Võib-olla mõne aasta pärast võiksime selle teema juurde tagasi pöörduda ja kohaliku rahva käest uuesti küsida, kas nad oleksid sellisest plaanist huvitatud,” ütles Viilma. Tema sõnul ei tooks looduskaitseala rahvuspargiks muutmine piirkonna kaitsekorda erilisi muudatusi peale ehitustegevusega seotud kooskõlastuste.
Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara, Võnnu ja Piirissaare valda jääval uhiuuel Peipsiveere looduskaitsealal on Euroopa tähtsusega elupaigatüüpidest esindatud näiteks rabad, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood ja vanad metsad.
Rahvusvahelise tähtsusega linnuliikidest on Peipsiveere elukohaks meri- ja kaljukotkastele, suur- ja väike-konnakotkastele, kalakotkastele, hüüpidele, must-toonekurgedele ja rohuneppidele.
i
ULVAR KÄÄRT, EESTI PÄEVALEHT
