Uuest aastast hakkas Soomes kehtima uuendatud metsaseadus, mis oluliselt suurendab metsaomanike õigusi metsade majandamisel. Soome Metsakeskuse esindaja Anna Rakemaa sõnul toob seadus nüüd ühiskondlike huvide asemel esiplaanile metsaomanike huvid. Kõik Soome metsomanikud saavad keskenduda sellele, mida nad soovivad metsast saada, olgu selleks siis mustikad või puit.
Soome metsaseadus loob metsaomanikele mitmeid uusi võimalusi metsa majandamiseks. Üheks oluliseks muudatuseks on raievanuste piirangute kaotamine. See tähendab, et Soome metsomanik ei pea raiega ootama seni, kuni puud on saavutanud teatud vanuse või mõõtmed. Edaspidi tohib metsa langetada siis, kui metsomanik seda vajalikuks peab. Samuti saab metsa uuendamisel kasutada erinevaid puuliike, ainus piirang selles osas on see, et lubatud on vaid kohalikud (Soome) puuliigid.
Säilinud on siiski metsateatiste esitamise ja kooskõlastamise kohustus ning seaduses on pööratud varasemaga võrreldes suuremat tähelepanu loodusliku mitmekesisuse ja elupaikade
säilitamisele. Nii tuleb näiteks väärtuslike elupaikade säilitamiseks koostada eraldi kavad ning neid ei tohi metsa majandamine kuidagi ohustada.
Jätkuvalt on kohustuslik ka metsa raiejärgne uuendamine, kuid ka siin võimaldatakse metsaomanikele laiemat valikut. Kui puid raiutakse väiksemate partiidena ja ehk sagedamini kui senini, siis saab ka metsa uuendamine toimuda samas rütmis. Samas tuleb metsaametile aru anda, kuidas ja kui edukalt metsa taastamistöid tehakse. Anna Rakemaa sõnul võivad inimesed oma metsaga teha, mida nad tahavad, kui nad tagavad ka eduka uuendamise.
Seadusemuudatus on Soomes tekitanud ka vastuseisu, kardetakse, et metsaomanikud hakkavad liigselt metsi raiuma ja ei tegele piisavalt uuendamisega. Nii ennustab ka metsakeskus, et vaidlusi raiete seaduslikkuse üle tuleb edaspidi rohkem. Et aga põhivastutus tehtu eest langeb metsaomanikele, ennustab Soome Metsakeskus metsaomanike
suurenevat huvi täiendkoolituste vastu.
Metsaseaduse muutmise eesmärk oli elavdada metsade majandamist. Kogu seaduse läbivaks ideeks on usaldus metsaomaniku suhtes. Ja kuigi näiteks maksukoormus Soomes on võrreldes Eestiga veidi kõrgem, saab Soome metsaomanik sõltumata oma juriidilisest staatusest arvestada metsamaterjali müügi korral tuludest maha tehtud kulud, mida Eesti füüsilisest isikust metsaomanik teha ei saa.
TOOMAS KELT, Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht
