Möödunud neljapäevast hakkasid kehtima piirangud mitmete Eesti kala- ja piimatööstuste toodete Venemaale eksportimiseks. Need mõjutavad ka E-Piima, mille üks kahest ettevõttest tegutseb Põltsamaal. Ettevõte likvideerib piirangute põhjendamisel välja toodud puudused.
E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles, et Venemaa oli talvel väga hea turg, sest seal on piima vähe ja seda sai päris hästi müüa. “Meile oli juba augustis teada, et Venemaa vastav komisjon tuleb Eestisse ning juba siis arvestasime me sellega, et piirang võib tulla. Igal pool, kus see komisjon kohal käis, piirangud ekspordile ka seati. Seetõttu oleme juba ammu saanud oma alternatiivsetele plaanidele mõelda,” tunnistas Murakas.
Tema sõnul on ka teised Eesti piimatööstused juba selliste ekspordipiirangutega arvestanud ja püüdnud oma toodangut teistele turgudele ümber suunata. Loomulikult tekitavad taolised piirangud väiksemaid tagasilööke, aga seda tuleb turul pidevalt ette. Maailmaturul on praegu piimatoodete järele väga suur nõudlus ja neid on võimalik ka mujale müüa.
Venemaale läks umbes viiendik juustust
“Minu hinnangul midagi väga suurt sellest ei juhtu. Umbes 30 protsenti kuu käibest läks E-Piimal Venemaale, sellest moodustas juustu müük 15-20 protsenti. Oleme võtnud endale eemärgiks, et üle 30 protsendi käibest me Venemaale ei müü. Selline toodangu hulk on võimalik teistele turgudele ümber suunata,” märkis Murakas.
Suure nõudlusega on tema kinnitusel Aasia turud, päris hea on olukord selles mõttes praegu ka Euroopa Liidu liikmesriikides.
“Seda, et piima järele valitseb kõrge nõudlus, tõestab fakt, et piima hind on taasiseseisvas Eestis praegu kõige kõrgem. Praegu maksab E-Piim piimaliitri eest tootjatele 39,5 eurosenti. Kui piima valgu- ja rasvasisaldus on hea, siis tulevad lisaks ka juurdehindlused ning mõned farmerid saavad piimaliitri eest natuke rohkemgi. Selles mõttes tulid need piirangud meie jaoks tegelikult väga heal ajal,” tõdes ta.
Puudused likvideeritakse
Jaanus Murakase hinnangul peab ekspordipiiranguid vaatama pragmaatilisest seisukohast. “Koostöös veterinaar- ja toiduameti ning põllumajandusministeeriumiga üritame leida nendele väljatoodud puudustele lahendusi. Lünka E-Piimal toodangu turustamisel ei teki. Küll võib tulla ühekordseid kulutusi selles mõttes, et teistele turgudele ümber suunatava kaubavoo osas võib tekkida teatud tagasilööke. Meie kui ettevõtjate jaoks toimub erinevatel turgudele iga päev mitmeid muutusi ning ka tagasilööke, mistõttu me oleme selliste probleemidega juba harjunud,” kinnitas ta.
Teisalt on Vene turu kaotusest kahju, sest see asub siinsamas lähedal. Liiati tunnevad eestlased idanaabreid piisavalt hästi ning oskavad seal toimetada. “Samas on viimase poolteise aasta jooksul nii Hollandi kui Saksamaa piimatoodete turg Vene suunas kinni pandud. See on just niisugune aeg, mis tuleb lihtsalt üle elada.”
E-Piima juht lisas, et ettevõtjad ei saa öelda, kas nõuded, mille tõttu piirangud kehtestati, on poliitilised või mitte. Samas tuleb tõdeda, et Venemaa nõuded piimatoodetele on EL omadest väga erinevad. “Ettevõtjatena kerkib meil küsimus, kas EL ja Venemaa nõuded piimatoodetele peaksid ikka niivõrd erinevad olema.”
Ennustusi, kui kaua Venemaa-poolsed piirangud kehtida võiksid, saab tegema hakata veebruari teisel poolel. Kui Eesti saadab oma selgitused Venemaale jaanuari lõpus ning kui Eesti kõrgetasemeline delagatsioon on Moskvas ära käinud, saab hakata spekuleerima teemal, millal piirangud kaduda võiksid. Praegu tuleb piimatootjatel, töötlejatel, ministeeriumil ning veterinaar- ja toiduametil lihtsalt oma jõud ühendada ning koostööd teha.”
Radikaalseid muutusi pole esialgu plaanis
Mõtet E-Piima toodangust Venemaale eksporditav osa teistele turgudele umber suunata ettevõttel ei ole. “Iseärasusi on erinevatel turgudel väga palju. Selles mõttes on Euroopa Liit kõige turvalisem, et siin on kõige vähem riske. Kui me praegu mängiksime oma Venemaale müüdava osa toodangust Aasia turule, siis võib ka seal tulla samasuguseid tagasilööke. Tänapäeva maailm lihtsalt on selline, kus peab arvestama võimalusega, et mingid turud mingil hetkel kaduda võivad. Kui mingiks ajaks suletud turg uuesti avaneb, siis tuleb põhjalikult mõelda sellele, missuguste kaupadega ja kui suures mahus sinna tagasi suunduda,” rääkis Murakas.
Tema hinnangul on ettevõte varasematest kogemustest õppinud, et üle 30 protsendi toodangust ei tasu ühele turule saata. “Kui sellel turul mingi kriis tekib, siis selle osa toodangust annab veel ümber mängida. Selle kohta võiks öelda, et saame küll kriimud näole, aga hing jääb ikkagi sisse.” Sandis seisus ka kalatööstused Riik teeb kalatööstustega tihedalt koostööd, et taastada eksport Tolliliitu, vahendas põllumajandusministeeriumi pressiesindaja minister Helir-Valdor Seederi sõnu kohtumisel Eesti Kalaliitu kuuluvate kalatööstuste juhtidega.
Kalatööstused soovivad võimalikult kiiresti taastada ekspordivõimaluse Tolliliitu. Riik teeb selle nimel ettevõtetega tihedalt koostööd, et vajalikud muudatused saaksid tehtud kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega. Minister rõhutas, et toiduohutuses on Tolliliidu ja Euroopa Liidu nõuded kohati erinevad ning see ongi praeguse olukorra põhisisu. Rosselhoznadzori tarvis pannakse jaanuari lõpuks kokku tegevuskava, mis näitab, kuidas auditis tehtud ettepanekud ettevõtete tasandil ellu viiakse. Kohe, kui ettevõte on muudatusedteinud, saadab veterinaar- ja toiduamet Vene kolleegidele kinnitusakti, mis on juba hea tehniline alus läbirääkimisteks ja konkreetsele ettevõttele ekspordi taasavamiseks Tolliliitu.
i TOOMAS REINPÕLD
Venemaa veterinaar- ja fütosanitaaramet Rosselhoznadzor kehtestas alates 9. jaanuarist viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveokeelu Tolliliitu (Vene Föderatsioon, Valgevene Vabariik ja Kasahstani Vabariik). Eksport Venemaale moodustab 2013. aasta oktoobri seisuga kogu põllumajandussaaduste ekspordist rahalises väärtuses 18,2 protsenti (184,14 miljonit eurot), kala ja kalatoodete ekspordis on Venemaa osakaal 10 protsenti.
