Euroopa Parlament võttis vastu Euroopa Liidu uue eelarve aastateks 2014-2020. Selle maht on ligi triljon eurot, mis võrdub pea 125 Eesti riigi eelarvega.
Eesti saavutas Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku läbirääkimistel hea tulemuse. Tänu korras rahandusele, konstruktiivsele asjaajamisele ja heale kuvandile, suhtuti ka meie soovidesse lugupidavalt ning tulemused on rahaliselt mõõdetavad: seitsme aasta jooksul toetab Euroliit Eesti arengut 5,89 miljardi euroga. Saavutasime ka erandi ühtekuuluvuspoliitika investeeringutes, millega võitsime juurde 350 miljonit eurot.
Euroopa Liidu põllumajandussubsiidiumide osakaal uues eelarves väheneb, samal ajal ühtlustuvad liikmesriikide põllumeestele makstavad toetused ja konkurentsitingimused. Ebavõrdsus Eesti põllumeeste kohtlemisel väheneb, aastast 2020 saavad meie põllumehed toetust tänase 143 asemel arvestuslikult 196 eurot hektarilt. ELi toetused Eesti põllumajandusele kasvavad kokku 41 protsenti.
Aastatel 2014-2020 saab Eesti 907 miljoni eurot rohkem kui varasemal perioodil. Ka praegu levib avalikkuses hirmutav legend, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, mis algab 2020. aastast, tabab Eestit katastroof. Vaese ja saamatu Eesti eurorahakraanid keeratakse kinni, järgneb allakäik ja ahastus. Tegelikult on meie ees kaks võimalikku arengut. Esimese järgi on Eesti 2020. aastal nii jõukas, et ei vajagi enam senises mahus Euroopa Liidu abiraha.
Teise stsenaariumi järgi saame euroraha endiselt edasi. Paanikaks pole põhjust. Kindlasti on meie eesmärk saada jõukaks riigiks, mis enam abi ei vaja, vaid suudab ise teisi aidata. Ja kindlasti peame olema ettenägelikud ning investeerima Euroopa Liidu vahendeid jätkusuutlikult, hoidudes täiendavate püsikulude ja ajutiste hüvede tekitamisest.
Tänu korras rahandusele, on Eestil võimalik suunata Euroopa Liidu vahendid siinse elu- ja ärikeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks ning struktuursete reformide jätkamiseks. Õppides möödunud perioodi kogemustest, on valitsus koos riigikoguga kinnitanud ka järgmise eelarveperioodi üleriigilised prioriteedid: kvaliteetne haridus, suur tööhõive, konkurentsivõimeline majandus, puhas looduskeskkond ja korralikud transpordivõimalused.
Seega on meil põhjust olla rahul ning panen nii otsustajatele kui ka tõepoolest igale inimesele südamele, et teeksime endale selgeks, milliseid võimalusi Euroopa Liitu kuulumine pakub, ja kasutaksime kõiki neid võimalusi parimal võimalikul viisil nii riigi kui ka meie inimese võimete väljaarendamiseks.
ARTO AAS, riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, Reformierakond
