Tänu sissetulekute suurenemisele, jätkus novembris jaemüügi kiire kasv. Eriti palju müüdi majatarbeid, kuid samas hoidis talve hilinemine garderoobikaupade müügikasvu mõnevõrra tagasihoidlikuna. Sellegipoolest on müügikasv tugev kõigis segmentides ning püsib Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kiiremana. Jõulumüük kujunes ilmselt kõigi aegade suurimaks.
Kuigi jaemüük on juba kolm aastat järjest stabiilselt kasvanud, pole kodumajapidamiste finantsvõimekus vähenenud. See tähendab, et laenujääk kahaneb ning hoiusejääk kasvab. See trend loob head eeldused jaemüügi kasvuks ka ajal, kui inflatsioon peaks lühiajaliselt kiirenema või tööpuudus kasvama. Olukorra paranemises näivad küllaltki kindlad olevat ka kaupmehed, kes plaanivad lähiaastatel turule küllaltki palju uut kaubanduspinda lisada.
Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 4 protsenti. See oli sama suur kui oktoobris, ent aasta keskmisest mõnevõrra kiirem. Kui seni oli probleemiks keskmisest kiirem hinnatõus, siis mullu teisel poolaastal oli see oluliselt aeglustunud ning novembris jäi isegi riigi keskmisest väiksemaks. Maailmaturul on toiduainete hinnad langenud ning lisaks võib mõningast positiivset mõju oodata ka Venemaal kehtestatud piirangutest Eesti kala ja piimatoodete sisseveole, mis võivad teatud kaubagruppides lühiajaliselt pakkumist suurendada.
Väga tugev müügikasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 26 protsenti. Seejuures kasvas müük tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis aastaga 11 protsendi võrra, mis oli eelmistest kuudest oluliselt kiirem. Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 24 protsenti. Samas on baastase selles segmendis veel küllaltki madal ning kiired kasvud on kerged tulema.
Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud kolm protsenti, mis oli eelnenud kuude keskmisest mõnevõrra aeglasem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas samuti kolm protsenti, remondis ja hoolduses mahud samavõrra kahanesid. Mootorikütuse jaemüügi maht jäi aasta varasemaga võrreldes samale tasemele, kütus oli samas ligi 5 protsenti odavam.
Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli detsembris võrreldes aastataguse ajaga mõne punkti võrra kõrgem. Samuti oli tarbijate kindlustunne detsembris aastatagusega võrreldes mõnevõrra parem. Aastaga on tunduvalt paranenud tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale.
Järgnevatel kuudel on jaekaubanduses oodata senise trendi jätkumist. Eesti jaemüük on viimastel kuudel küllaltki stabiilselt püsinud Euroopa Liidu ühe kiireimana ning keskmisest oluliselt kiiremat sissetulekute kasvu arvestades peaksid senised arengud vähemalt mõnedel järgnevatel kuudel jätkuma.
2013. aasta novembris ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 380 miljoni euroni ja oli kasvanud aastaga seitse protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 449 miljonit eurot nin oli aastaga kasvanud viis protsenti.
i
KAREL LEMBER, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist
