2014. aasta 1. jaanuarist hakkasid kehtima mitmed seadusemuudatused, mis kergitavad riigipoolsete hüvitiste ja tasude suurust.
Töötasu alammäär tõusis 2014. aastal 320 eurolt 355 euroni. Alampalga tõus ei mõjuta ainult töötasude suurust, vaid sellest sõltuvad teisedki tulud ja kulud: näiteks lasteaiatasud, vanemahüvitise alammäär ja ka mitmed lapse hooldamisega seotud hüvitised.
Vanemahüvitise määr on 2014. aastal 320 eurot, alammäär 355 eurot ja ülemmäär 2378,25 eurot kuus. Juhul, kui aasta vahetudes miinimumpalk tõuseb, arvutatakse vastavalt ümber ka nende vanemate hüvitis, kes saavad hüvitist alammääras. Seega makstakse alates 1. jaanuarist neile senise 320 euro asemel 355 eurot kuus. Neil, kes saavad vanemahüvitist hüvitise määras (nt üliõpilased) või maksimummääras, aasta vahetudes hüvitist ümber ei arvutata. Seetõttu mõjutab vanemahüvitise määra ja ülempiiri tõus eelkõige tulevasi lapsevanemaid.
Samuti tõi uus aasta kaasa olulise muutuse neile vanematele, kes lapse eest hoolitsemist ja töötamist ühendavad. Nimelt muutus alates uuest aastast valem, millega arvutatakse last kasvatava ja töötava vanema hüvitise suurust. Juhul, kui vanem teenib lisaks vanemahüvitisele kuni 320 eurot kuus, tema hüvitist ei vähendata. Kui aga teenitu ületab seda, siis vähendatakse vanemahüvitist selliselt, et hüvitisest lahutatakse 320 eurot ületav tulu, mis on jagatud kahega. Süsteem on muutunud senisest läbipaistvamaks, vanemale soodsamaks ja arvutamine lihtsamaks. Kui varem võis teatud juhtudel olla vanemale vanemahüvitise ajal töötamine majanduslikult kahjulikum kui mittetöötamine, siis uus valem tagab selle, et töötamine vanemahüvitise perioodil tasub ära.
Kuupalga alammäära tõus mõjutab ka paljude omavalitsuste lastehoiu ja huviringide tasusid. Seaduse järgi ei tohi see ületada 20 protsenti töötasu alammäärast ja mitmed omavalitsused ongi lasteaiatasu teatud protsendiga sidunud. Näiteks Viimsis on see 20, Pärnus 12, Tartus 11, Tallinnas 10,6, Viljandis 10 ja Kuressaares 9 protsenti miinimumpalgast. Seega toob miinimumpalga kasv ühest küljest kaasa tulude ja hüvitiste suurenemise, kuid mõnel juhul ka kulude kasvu. Lasteaias käivate laste vanemad peavad seega nii mõneski omavalitsuses arvestama igakuise kolme-neljaeurose lasteaiatasu tõusuga.
Pensioniealisi puudutab kindlasti see, et 2014. aastal tõusevad pensionid keskmiselt 5,8 protsenti. Samuti tõusis 1. jaanuarist pensionärile täiendav maksuvaba tulu 2520 euroni aastas (210 eurot kuus). Lisaks pensioni täiendavale maksuvabale tulule kehtib pensionidele üldine maksuvaba tulu 1728 eurot aastas (144 eurot kuus). Seega võib käesoleval aastal maksuvabalt saada pensioni kokku 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kuus. See tähendab pensionäride jaoks seda, et keskmine pension on tulumaksuvaba.
Pensionile jäämiseks valmistujaid puudutab aga kogumispensioni maksemäära muutus, mis sõltub sellest, kas 2013. aastal esitati avaldus nö 3+6 süsteemiga liitumiseks. Liitujatel suureneb alates 2014. aastast igakuine kogumispensioni makse kahelt protsendilt kolmele protsendile ning riik lisab tavapärase nelja protsendi asemel omalt poolt kuus protsenti. Neile, kes avaldust ei esitanud, on kogumispensioni igakuine omapanus endiselt kaks protsenti, millele riik lisab neli protsenti.
Olulised muudatused 2014:
• Tunnitasu alammäär 2,13 eurot, kuutasu alammäär 355 eurot.
• Vanemahüvitise määr 320 eurot, miinimummäär 355 eurot, maksimummäär 2378,25 eurot.
• Keskmine pension tõuseb 5,8 protsenti.
• Pensioni täiendav maksuvaba tulu on 2520 eurot aastas (koos üldise maksuvaba tuluga kokku 4248 eurot aastas ehk 354 eurot kuus).
• Kogumispensioni makse määr tõuseb neil, kes liitusid 3+6 süsteemiga, aastatel 2014-2017 kolmele protsendile, riik lisab omalt poolt kuus protsenti.
• Lapsepuhkuse päevatasu tõuseb 15,18 eurolt 16,97 eurole.
• Maksimaalme töötuskindlustushüvitis on 2014. aastal 1175,99 eurot, minimaalne töötuskindlustushüvitis 165,23 eurot kuus.
• Töötutoetuse päevamäär tõusis 3,27 eurolt 3,62 eurole päevas ehk 112,22 eurole kuus.
i
LEE MARIPUU, Swedbanki Eraiaisikute Rahaasjade Tebekeskuse juht
