Põltsamaa valla Esku-Kamari kooli õpilased on osalenud õpilasleiutajate riiklikul konkursil varemgi, kuid tänavu pälvis neljanda klassi neiu Sirelyn Miljand oma töö “Valgustatud turvavöö” eest teise koha.
Sellele konkursile pääsemiseks toimub koolis mõistagi koolisisene leiutajate konkurss, mida Eskus veab klassiõpetaja Pille Põldaas.
Põldaas lausus, et ta on juba viimased kuus aastat lastega leiutiste väljamõtlemise ja nende täiustamise juures nuputanud. Õpetaja sõnul tuletab ta lastele enne koolisisest konkurssi meelde, et aeg oleks hakata leiutamise peale mõtlema. Samas palub ta neil internetist üle vaadata ka auhinnasummad, mida tublimatel riiklikule konkursile jõudnud leiutajatel on võimalik teenida. Gümnaasiumiastmes õppival noorel on võimalik saada selliselt konkursilt kuni 2000 eurot, väiksemal lapsel kuni 800 eurot.
Pille Põldaas lausus, et annab lastele ka kunstiõpetust ja umbes kümmekond minutit leiab ta oma tunnist aega selleks, et lastega leiutiste teemal mõtteid vahetada. Õpetajal on lastele ideede tekitamiseks välja pakkuda erinevad teemad. Lastel palub ta mõelda sellelegi, kuidas üks või teine tegevus enda jaoks kergemaks muuta. Õmblemise teema juures pakuti välja elektroonilised heegelnõelad, samuti rooliga õmblusmasin, millega töötades pole vaja riiet keerata.
Esku-Kamari kooli direktor Eda Miljand tõdes, et head ideed tekivad siis, kui osatakse lapsele pakkuda välja ideid, kuidas ta oma elu lihtsamaks saaks muuta. Pille Põldaas lisas Eda Miljandi öeldule täienduseks, et algselt lapse poolt välja pakutud idee pole veel lõplik variant, vaid selleni jõutakse alles viimasel minutil arutelude käigus. Põldaas lausus, et lastele leiutamisest rääkides tahavad nad välja nuputada midagi sellist, mis nende eest teatud tööd ära teeks. Kui neile leiutamise eemärki lähemalt selgitada, mõistavad lapsed, et eesmärgiks peab olema ühe või teise tegevuse lihtsamaks muutmine, mitte lootmine sellele, et mingi abivahend tema eest midagi täielikult ära saab teha.
Näiteks sündis üks idee meile kõigile hästi tuntud helkuritest. Eda Miljandi sõnul kipuvad paela otsas rippuvad helkurid ära kaduma, sest jäävad kuhugi sõidukite istmete või ka bussiuste vahele kinni. Seetõttu pakuti ühe ideena välja selline helkur, mis automaatselt riideesemete külge lukustub.
Idee sündis igapäevasest elust
Teise koha saanud Sirelyn Miljandi sõnul sai ta oma idee sellest, et tema ema jätab autosse istudes tihti turvavöö korralikult kinnitamata ja sõidab nii mõnigi kord autos lukustamata turvavööga. Sirelyni idee seisneb selles, et autosse istudes muutub turvavöö valgustatuks ja see valgus ei kustu enne, kuni vöö pole korralikult lukustatud.
Sirelyn Miljandi sõnul sai tema teate, et on saavutanud oma töö “Valgustatud turvavöö” eest teise koha, poolteist nädalat enne auhindade kätteandmise tseremooniat. Sirelyn kinnitas, et tal oli selle üle väga hea meel. Auhinnad anti kätte Tallinna teletornis, tseremoonial osales umbes 70 inimest.
Leiutised abiks aias, liikluses, tervisespordis
Pille Põldaas ütles Sirelyni ideele täienduseks, et põhikooliealiste ülesandeks on pakkuda välja lahendused ideede tasandil, gümnaasiumiõpilased peavad konkursile esitama juba praktiliselt teostatava idee. Sirelyni sõnul pole tema varem leiutamisega tegelenud.
Pille Põldaas tõi näiteks ühe Saaremaa poisi nutika ja samas lihtsa idee. Teatavasti on meil kõigil sageli probleeme sellega, et enne kui maasikad või kirsid päris valmis saada jõuavad, söövad linnud need ära. Saaremaa ühisgümnaasiumi 5. klassi noormees Vootele Mets lahendas selle probleemi nii, et värvis teatud hulga kive punaseks ja pani need enne maasikate valmimist maasikapeenrasse, kuhu linnud neid nokkima läksid. Samuti pani ta enne kirsside valmimist kirsipuu külge rippuma punased võltskirsid. Pille Põldaasale meeldis ka Kuldre kooli 8. klassi neiu Anett Kuulmetsa töö “Kiika kurvi foor,” mis lisaks esikohale pälvis ka eripreemia Ahhaa-auhinna näol. Tegemist on peatee märgiga, mis näitab peateeni jõudnud sõidukijuhile ära, kas ühelt või teiselt poolt on
Pille Põldaasale meeldis ka Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassis õppiva Johanna Adojaani töö “Muusikamängija tervisesportlasele”. Leiutise idee seisneb selles, et kui tervisejooksja süda hakkab väga kiiresti lööma, siis tema poolt kasutatavates kõrvaklappides kostev muusika rahuneb ning jooksja südame töö aeglustub. Kui see liiga aeglaseks muutub, siis hakkab jooksja ergutuseks kõrvaklappidest kostma kiiremat muusikat.
Kopsakad preemiad loovad motivatsiooniEda Miljand tõi ka omalt poolt näiteid huvitavamatest leiutajatekonkursi töödest. Ta nimetas vilditud sülehälli, täispuhutavaid laste mänguriideid, millesse riietudes saab laps kehastuda näiteks mingiks muinasjututegelaseks ja mis võtavad kokkupandult väga vähe ruumi. Huvitav konkursitöö oli tema sõnul ka laualamp-ärataja, kus teatud kindlal kellaajal lülitub koos lambiga sisse ka magajat äratav hääl.
Pille Põldaas lausus, et temale teadaolevalt peaks selline valgusti juba kusagil müügil olema. Samuti oli välja nuputatud sõrmus-kaamera, kus sõrmuse kristallkaunistuse sisse on peidetud väike kaamera. Väga nutikas lahendus oli anduriga koolikott, mis registreerib sinna mahutatavad koolitarbed. Kui kotist mõni anduri poolt varem registreeritud ese puudu on, annab koolikott sellest kohe märku. Põnev oli ka helkurkangas, mis salvestab päeva jooksul päikeseenergiat ja pimeda saabudes hakkavad sellest kangast valmistatud riided helendama.
Kaameraga e-raamat abistab inimesi, kellel on raskusi käte liigutamisega. Kaamera jälgib lugeja silmi ja niipea kui inimene jõuab lehekülje lõppu, pöördub automaatselt ette järgmine lehekülg. Põldaas lausus, et üks gümnaasiumiastme noormees oli tahvelarvutisse programmeerinud kogu koolis vaja mineva õppematerjali, kaasa arvatud tunniplaan, kontrolltööde materjalid jne. Oma tahvelarvuti saab õpilane ühendada õpetaja arvutiga.
Õpetaja kinnitusel oli gümnaasiumiõpilaste leiutiste kohta jagatavat infot väga huvitav jälgida. Eda Miljandi sõnul on Esku-Kamari koolil põhjust uhke olla selle üle, et nende kooli õpilane on varem riiklikul õpilasleiutajate konkursil saavutanud kolmanda koha ning samuti on nende õpilaste töid konkursil ära märgitud.
Tugeva tõuke konkursi sisulise poole arendamiseks on andnud rahalised preemiad, mida on välja makstud viimase kolme-nelja aasta jooksul. Tänavuse preemiafondi suurus oli 25 950 eurot. Eda Miljandi sõnul motiveerib nende kooli õpilasele antud rahaline preemia ka kõiki tema klassi- ning koolikaaslasi pingutama ja leidlikele ideedele mõtlema. Preemiad anti välja kolmes erinevas vanuserühmas: 1.-4. klassi, 5.-9. ja 10.-12. klassi õpilased. Järgmiseks riiklikuks õpilasleiutajate konkursiks hakatakse Esku-Kamari koolis valmistuma juba uue õppeaasta alguses ning see kulmineerub oktoobris toimuva koolisisese konkursiga. Uutele ideedele tasuks lastel mõelda juba praegu.
i
TOOMAS REINPÕLD
