Oktoobris toimunud valimiste järel vahetus võim nii mõneski Jõgevamaa omavalitsuses ja ametisse asus ka uusi omavalitsusjuhte. Torma vallavanemaks sai novembri lõpus Triin Pärsim (36), kes varem töötas Jõgeva maavalitsuses planeeringute nõunikuna. Uus vallavanem soovib muuta valla juhtimisprotsessi avatumaks ning arvab, et vald tuleb naabri(te)ga liitumiseks võimalikult hästi ette valmistada.
Triin Pärsimi lapsepõlv möödus Sadalas.
“Mu emapoolne suguvõsa on selles paigas elanud mitmeid põlvkondi, isa on sinna tulnud Tartumaalt Võnnust,” rääkis ta.
Põhikooli lõpetas ta Sadalas, gümnaasiumi Nõos. Kahe nimetatud kooli vahepeal õppis ta mõnda aega ka Jõgeva gümnaasiumis. Pärast Nõo kooli pidas ta väikese järelemõtlemispausi ning asus siis Räpina kõrgemasse aianduskooli keskkonnakaitset õppima. Ta ise arvab, et toonasel erialavalikul oli tugev seos tema lapsepõlvega.
“Lapsena sai palju vanematega metsas marjul ja seenel käidud,” meenutas Triin. “Minu ja mu sõprade silmis olid õuemängud ka selgelt soositumad kui tubased mängud. Me ei raatsinud isegi külmapühi pidada, sest siis poleks õhtul suusatama minna saanud. Kui suuremaks saime, väntasime jalgratastel jumal teab kuhu ning ükski täiskasvanu meil sabas ei jooksnud. Arvutikultust meil polnud, küll aga teadsime, kuidas vabas looduses n-ö ellu jääda, tundsime taimi-loomi-linde. Keskkonnakaitset õppides tekkisid lapsepõlves kogetud asjade vahele seosed, mida me toona näha ei osanud. See omakorda pani paljude asjade üle järele mõtlema ning õpetas seletama oma perele või kohalikule kogukonnale, miks üht või teist asja nii või naa teha tuleb.”
Räpina kooli viimasel kursusel tõi Triin ilmale tütre Eva-Maria, kes praegu on juba viieteistaastane. See ei takistanud teda aasta hiljem õpinguid jätkamast: temast sai Eesti Maaülikooli ehk toonase Eesti Põllumajandusülikooli loodusvarade kaitse ja kasutamise eriala tudeng. Õppuri ja ema rolli polnud tal keeruline ühitada, sest Räpinast saadud baasteadmised tegid akadeemilise edasijõudmise ladusaks, Eva-Maria lasteaed oli aga õppehoonest vaid kiviviske kaugusel.
Kahest koolist kokku sai Triin enda sõnul päris laiapõhjalise hariduse ja sellise silmaringi, mis võimaldas töötada ka mujal kui keskkonnakaitse alal. Oma esimesel töökohal, mille Triin leidis toonase Torma vallavanema Riina Kulli kaasabil, tuligi tal tegelema hakata hoopis sotsiaalprobleemidega. Temast sai nimelt Voorel tegutseva Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse projektijuht. Torma vald oli toona selle keskuse üks osanikke.
Kuldsed aastad
Voorel projektijuhina töötatud aastaid meenutab Triin kui kuldset aega. Aktiviseerimiskeskuse toonane juht Märt Jallakas oli väga hea ülemus ja tugev majandusmees, Saare vallavanem Jüri Morozov suurepärane ideede genereerija. “Voorelt sain tõsise elukooli nii inimestega suhtlemise kui ka asjaajamise alal,” kinnitas Triin.
Tema aktiviseerimiskeskuses tööl olles sai seal Euroopa Sotsiaalfondi toetusel teoks mahukas projekt, mille eesmärgiks oli pikaajaliste töötute kodunt välja toomine ja rehabiliteerimine. Projekti käigus arendati välja pikaajaliste töötute tugiisikute võrgustik, käivitati valdades töötoad, kus inimesed oma tööharjumusi taastamas said käia, korraldati töötutele koolitusi jne.
“Kui alguses tundus meie projekti sihtrühm väga suur olevat, siis projekti lõppedes oli see tunduvalt väiksem: kes leidis töö, kes suunati hoopis arsti konsultatsioonile ning vormistati hiljem töövõimetuspensionile, kes otsustas jääda eelpensionile. Nii sattusid paljud, kes senini elasid toimetulekutoetuse taotleja heitlikku elu, palju stabiilsemasse seisundisse,” ütles Triin Pärsim. “Projekti läbi viies kujunes meil väga tore meeskond inimestest, kes uskusid sellesse, mida teevad: sotsiaaltöötajatest, tugiisikutest jne.”
Triin oli ka teise, heitunutele ehk sellistele inimestele, kes pole juba pikka aega isegi mõelnud töö leidmisele suunatud projekti algatamise juures, ent selle tegid teoks juba teised, sest Triin asus tööle Jõgeva maavalitsusse.
“Mis Voore aktiviseerimiskeskusse puutub, siis praeguseks on Saare vald seda üksi majandama jäänud. Töötoad mõnes omavalitsuses siiski veel tegutsevad, vaatamata sellele, et eurorahad on tagant kadunud,” ütles Triin Pärsim. “Ehkki seis on praegu selline, nagu see on, usun, et meie projektist oli kasu: paljud inimesed said hea lävepaku töökoha otsimiseks.”
Riigiametniku töö</span>
Kui Triin 2006. aastal maavalitsusse tööle asus, pidas ta esimesed paar kuud arendusspetsialisti ametit, ent siis sai temast planeeringute nõunik. Eelmine selles ametis olnud inimene lahkus nimelt maavalitsusest ja Triinul olid olemas selle suhteliselt spetsiifilise töö tegemiseks vajalikud teadmised. Kui küsisin, mida planeeringute nõunik üldse teeb, ütles Triin muiates, et on pidanud sama asja korduvalt ka oma sõpradele seletama. Seda, millega tegeleb arst või õpetaja, oskab ju iga inimene ise ette kujutada, aga planeeringute nõuniku puhul jäädakse selles osas hätta.
Lühidalt öeldes on planeeringute nõuniku ülesandeks maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine, kohalike omavalitsuste planeerimisalase töö koordineerimine ja nõustamine, järelevalve teostamine omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute üle ning planeeringuvaidluste lahendamine. Lisaks sellele korraldab planeeringute nõunik selle valdkonnaga seotud ametnikele õppepäevi, suhtleb siseministeeriumiga jne.
“Kui sõbrad küsisid, kas see on põnev töö, siis ma ei osanud sellele küsimusele vastata,” ütles Triin Pärsim. “See on tavaline riigiametniku töö. Silma sa seda tehes eriti ei paista, kõnesid ei pea ja linte ei lõika, aga maakonna arengu suunamiseks on see, mida sa teed, väga vajalik. Inimesed tuleb ühe laua taha kokku saada ja asjad läbi arutada.”
Et Triin tundis planeeringute nõunikuna töötades mõnikord siiski nappust teoreetilisest pagasist, asus ta mõned aastad tagasi Eesti Maaülikooli magistriõppes linna- ja tööstusmaastike korraldust õppima. Magistrikraadini jõudis ta möödunud aastal.
Ka Jõgeval elades ja maavalitsuses töötades elas ja aitas Triin enda sõnul kogu aeg kaasa kodukandi tegemistele. Kui mõnede Sadala inimeste eestvedamisel ja valla teiste piirkondade aktiivsete inimeste kaasaaitamisel hakati tänavuste valimiste eel moodustama valimisliitu “Meie inimesed”, ei saanud Triin ise selles nimekirjas kandideerida, sest ta on kantud Jõgeva linna elanike registrisse. Küll aga vastas ta jaatavalt, kui talle tehti ettepanek olla kõnealuse valimisliidu vallavanemakandidaat.
“Jah-sõna öeldes ei arvestanud ma väga tõsiselt, et mul vallavanema postile tõepoolest ka asuda tuleb. Kui aga asjaolud siiski niisuguseks kujunesid, ei pidanud ma õigeks loobuda. Olin ju lubaduse andnud ning tundsin, et pean võtma ka vastutuse,” sõnas Triin Pärsim.
Lihtne tal uues ametis pole, sest uute jõudude võimuletulek ei meeldinud kindlasti kõigile. Neljast Torma vallas kandideerinud valimisnimekirjast sai kõige rohkem volikogu kohti ju valimisliit “Meie koduvald Torma”, ent neil tuli leppida opositsiooni rolliga, sest valimisliit Meie Inimesed moodustas koalitsiooni koos Reformi- ja Keskerakonnaga.
“Võib öelda, et Torma vallas on esimest korda tekkinud väga selge koalitsioon ja opositsioon. Varem on siin olnud rohkem eri leerid ja erimeelsused,” ütles Triin Pärsim. “Olen nõus ühe vallavolikogu liikmega, kes ütles, et kui asjad oleksid varem väga hästi olnud, siis võimuvahetust poleks tulnud. Julgen arvata, et eelmised võimukandjad jäid n-ö kinni oma mugavustsooni ega rääkinud enam rahvaga asju väga põhjalikult läbi. Püüame sama viga vältida ja hoida kaasamise teema kogu aeg päevakorral. Loodan, et oleme suutelised leidma ka meie ja opositsiooni mõtetes teatava ühisosa, nii et kõiki päevakorrapunkte hääletades ei kujuneks tulemuseks 8:5, vaid mõned saaksid ka ühehäälselt vastu võetud.”
Isamaalisuse kaks vormi
Vallavanemana alustas Triin Pärsim sellest, et arutas vallavalitsuse inimestega eri valdkondade probleemid läbi ning käis tutvumas valla asutuste (koolide, lasteaia, raamatukogude jne) tööga. Uuel aastal on tema sõnul vaja alustada valla uue arengukava koostamist, sest praeguses on sees palju vananenud infot. Tegelda tuleb ka haridusstruktuuri korrastamise, mitme avaliku asutuse hoone odavamale kütteliigile üleviimise ja asulate välisvalgustuse edasiarendamisega.
“Vaiatus on näiteks päris kompaktne asustus, aga küla on täiesti pime. Tormaski eelistavad lapsed aleviku südamest bussiga kooli sõita, sest kooli juurde viib küll korralik kõnnitee, aga see on valgustamata,” ütles Triin Pärsim. “Tegelda tuleks ka lagunenud hoonetega, mis mitmel pool vallas silma riivavad. Osal neist on omanikud, osal mitte. Lagunenud hooneid on ka valla omanduses. Nii et kõigepealt peabki vald n-ö enda silmast palgi välja saama ja alles siis hakkama näpuga teiste pindude peale näitama.”
Kaugematest eesmärkidest kõneldes ütles vastne vallavanem, et tema on n-ö haldusreformi usku ning arvab, et riik saab oma tahtmise ja reform tehakse ära.
“Seepärast olengi veendunud, et meie asi on oma vald haldusreformiks kõigis valdkondades võimalikult hästi ette valmistada,” sõnas Triin Pärsim. “Kui me ise oma elu mõistlikult ära korraldame, siis ei saa võõrad tulla meile ütlema, et meil on siin ja seal midagi liiast. Ning siis ei juhtu liitumisel ka midagi halba, vaid meie kultuuri- ja hariduselu jääb alles ning kogukonnad ellu. Õigete otsuste tegemiseks tuleb meil aga kõigepealt uuringute ja küsitluste abil adekvaatset infot koguda.”
Triin Pärsim elab küll enda sõnul Jõgeval, ent koduks peab Sadalat. Nädalavahetused ja suved mööduvad temal ja ta lastel alati Sadalas. Seal on tegelikult suisa kaks kohta, kus olla: Triinu vanematekodu ja Triinu noorema lapse, kolmeaastase poja Kaarel Eeriku isa talu.
“Ega siis tõsised maamehed linna elama tule,” ütles Triin muiates ja lisas, et mõnikord küsibki Kaarel Eerik siis, kui ema talle lasteaeda järele läheb, et kuhu koju me siis täna läheme.
Üks kindel aeg on veel, millal Triin Sadalas viibib: teisipäeva õhtuti alates kella poole kaheksast, sest siis algab Sadala rahvamajas Torma valla segakoori Sõbrahing proov. Kooris on Triinu sõnul ääretult mõnus ja ühtehoidev seltskond ning lisastiimuliks on lootus pääseda laulupeole. Lisaks kooris laulmisele on Triin püüdnud nõu ja jõuga kaasa aidata koori elu edendamisele, näiteks teinud koostööd Sadala külade seltsiga, et koori esinemisrõivaste jaoks raha taotleda. .
Koorilaulutraditsioonis on ikka olnud tubli annus isamaalisust. Triin elab oma isamaalisi tundeid välja teiselgi viisil, Naiskodukaitse organisatsioonis kaasa lüües. Tema sõnul on Naiskodukaitse Torma jaoskonnal äärmiselt tublid eestvedajad ja Triin isegi tahaks selle liikumise edendamisse edaspidi rohkem panustada, näiteks koolitustel osaledes. Iseasi, kui palju tal selleks vallavanema ameti kõrvalt aega jääb.
Küsimusele, kas maavalitsuse ametnikuna poleks ta elu olnud rahulikum, vastas Triin Pärsim:
“Oleks olnud muidugi, ent tunnen, et vallavanemana saan kodukandi inimeste jaoks midagi reaalselt kasulikku ära teha. Nii mõnegi inimesega kõneldes olen tajunud, et minusse usutakse. Mis siis, et poliitilised mängud on sellised, nagu need on, need tuleb läbi mängida. Loodan, et mul jätkub uues ametis piisavalt tarkust ja meelekindlust, ning et rahval ei tule minus pettuda.”
Triin Pärsimi elukäik
Sündinud 28. jaanuaril 1977 Tartus
Lõpetanud 1991 Sadala 9-kl kooli, 1994 Nõo Reaalgümnaasiumi, 1998 Räpina Kõrgema Aianduskooli keskkonnakaitse erialal, 2003 Eesti Põllumajandusülikooli loodusvarade kaitse ja kasutamise erialal (bakalaureuseõpe) ning 2012 Eesti Maaülikooli linna- ja tööstusmaastike korralduse alal (magistriõpe).
Töötas 2004-2006 MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus projektijuhina, 2006-2013 Jõgeva maavalitsuses, algul arendusspetsialistina ning seejärel planeeringute nõunikuna.
2013. aasta novembri lõpust Torma vallavanem.
Lapsed: Eva-Maria (15) ja Kaarel Eerik (3)
Huvialad: koorilaul, projektide kirjutamine (külakogukonna arendus, põllumajandus, kultuur), traditsioonilised toidud, aiandus.
Kuulub Naiskodukaitse organisatsiooni, Sadala Kandi Edendajate Ühingusse, MTÜsse Sadala Noorteühing “Active”.
Mare Talve, Triinu kunagine klassijuhataja ja Torma valla segakoori dirigent:
Sadala koolis oli Triin eelkõige hea õpilane, aga ka igasuguste ettevõtmiste käivitaja: ideid tal juba jätkus. Kaaslastega sai ta alati hästi läbi. Kooliajast pärit sõprade kitsama ringiga suhtleb Triin praegugi tihedalt.
Praegu suhtleme Triinuga kui dirigent ja koorilaulja. Triin on lauljana kohusetundlik: ta ei puudu ise proovidest ning on toonud laulma ka oma tütre Eva-Maria. Tänu Triinu kirjutatud ja Sadala Külade Seltsi lipu all ellu viidavale projektile, mida toetab Leader-programm, saab meie koor kevadeks endale täiskomplekti rahvarõivaid.
Triin on realist, kes seisab kahe jalaga maa peal. Tal jätkub tarkust ja julgust küsida neid asju, mida ta ise ei tea, neilt, kes teavad. Ta teeb kõik asjad endale põhjalikult selgeks.
i
RIINA MÄGI
