Teisipäeval said noortekeskuses kokku Jõgeva linna noortevolikogu uued liikmed. Koolitaja Umberto Dorus Geertsi juhtimisel viidi läbi sissejuhatav tutvumiskoolitus. Seati enda ja noortevolikogu eesmärke ning valiti noortevolikogu juhatus.
Esimese koolituse eesmärk oli omavahel tuttavamaks saada ja vabamalt suhelda. Kui seda ei ole, siis on noortevolikogus erinevad sõpruskonnad ja ei ole ühist eesmärki. Hollandlasel Umberto Dorus Geertsil on noortele plaanis terve koolitustesari. Nii saavad uued liikmed omavahel tuttavaks. Siis on vabam õhkkond. Noorte arvates peabki sellest alustama, et omavahel oleks meeldiv suhelda. Varem on tavaliselt nii olnud, et igaüks istub oma nurgas ja naeratab ebalevalt või suheldakse ainult oma sõpradega.
Sel korral arutasid noored sel teemal, miks nad kandideerisid ja mida nad tahavad saavutada. Paika seati enda ja noortevolikogu üldised eesmärgid, millega järgmisel kohtumisel juba põhjalikumalt tegeleda. Koolitaja Dorusega kohtuvad noored veel jaanuaris, siis on plaanis pikk koolituspäev meeskonnatööst ja tulevikuplaanidest.
Nele Graversoni sõnul on Dorus hetkel üks tema lemmikkoolitaja. Noorsootöötaja sõnul on Dorus teistmoodi ja äge. Ta suudab koolituse eesmärgi haarata lennult ning erinevate küsimustega jooksvalt tegelda. “Dorus on karismaatiline koolitaja, kes suudab hoida koolitatavad teemas ja vajadusel märkamatult samale teele tagasi tuua,” selgitas Nele. Koolitus toimus eesti keeles, sest Dorus on kaheksa aastat Eestis elanud ning tal on eestlannast abikaasa.
Doruse sõnul on sissejuhatav koolitus noortegruppide puhul äärmiselt oluline. See on võimalus, et noored mõtleksid nii enda motivatsiooni kui volikogu üldiste eesmärkide peale. Noortevolikoguga seotakse end kaheks aastaks. Seega peab suund juba alguses paigas olema.
Valimisaktiivsus vähenenud
Nele Graversoni sõnul oli aktiivsus võrreldes eelmiste valimistega väiksem. Arvuliselt ei olnud valijaid oluliselt vähem, lihtsalt loodeti, et valijate hulk on suurem. Üllatuslikult oli huvi vähenenud gümnasistide seas. Tundide ajal valima ei lubatud ning vahetunni ajal jalutati valimiskastist mööda. Õnneks tuldi kutsumise peale ikka valima.
Positiivne näide olid põhikooli noored, kellest moodustus hääletamisel lausa järjekord. Nele sõnul teadsid põhikooli õpilased hästi, keda valida. Päris palju toetati ka gümnasiste. Nele meenutas, et nii mõnedki noored arutlesid häälekalt, millise gümnaasiumiõpilase poolt ja miks nad hääletavad. Seda on meeldiv näha, et noored teevad teadlikke valikuid. Nad on märganud ja usuvad oma linna noortesse, mitte ei vali ainult sõpru ja klassikaaslasi.
Möödunud valimistel oli noortevolikogusse 19 kandidaati, nüüd 13. Valituks osutus 11 noort. Valida võisid 7–26 aastased kohalikud noored. Uude noortevolikogu koosseisu kuuluvad Ivor Piir, Markkus Metsmees, Ralf-Robert Luik, Arles Karv, Kaisa Ets, Edmond-Hans Kuntu, Silva Lill, Aneta Claudia Martila, Erleen Vainula, Katryna Pükkenen, Sandra Kuusk.
Algusest peale noortevolikogus tegutsev Kaisa Ets rääkis, et julges kandideerida, kuna eelneval kahel korral pole volikogu käima läinud. “Äkki kolmandal korral läheb siis õnneks,” ei ole neiu lootust kaotanud. Kaisa hinnangul on sel korral kokku saanud eriti tegusad noored ning ootused on väga kõrged.
Värsked mõtted
Noored on väsinud lihtsalt ürituste korraldamisest. Markkus ja Ivor leidsid, et see on kerge ja läbiproovitud valdkond. Tahaks midagi korralikku teha, näiteks midagi praktilist, mille tulemus on märgata – naljaga pooleks kas või tänavaauku parandada. Siis oleks tunne, et midagi ilusat on tehtud.
Dorus märkis, et noortevolikogu ei saa tegutseda suure roosa mullina, kus on ainult ilusad ideed ning aatelised laused. See enam ei mõju ega tiivusta ka uusi liikmeid. Teotahtest puudu ei jää, ent tegevused peavad olema mõtestatud, vajalikud ning ühiselt otsustatud.
Seetõttu otsustas praegune koosseis, et ei vali enda hulgast juhatustki, kui üksteist ei tunta. Teadmisest ja tutvumisest jääb üksi väheks, vaja on õppida koos töötama. Siis on ka lennukatel ideedel rohkem kaalu.
Nele sõnul ootab ta noortevolikogu, kes julgeb ja tahab öelda, mida nad arvavad. Linnavalitsusest on pakutud noortele komisjonide töös osalemise võimalust. Siin on vaja motivatsiooni, julgust küsida ning õppida. Noortel tuleb enda hulgast leida huvilised, kellel on aega, võimalust ja tahet linnavalitsuse töös osaleda.
Kaks aastat üritusi ei ole kindlasti see, millest pragune noortevolikogu koosseis esimesena unistab. Volikogu töö on võimalus enda proovilepanekuks ja aktiivseks tegutsemiseks. Noored usuvad, et kui soovida kas või ühe väikese osa noorte tagasi kodukanti tulekut, siis peab linna kujundama nii, nagu nad seda näha tahavad.
Sellega on kõik liikmed ühel nõul, et nad tegutsevad just noorte jaoks. Lisaks annab see uued kogemused, tutvused, sõbrad ja osalemise erinevates tegevustes. Noortevolikogu liige Katryna leidis, et osalemine muudab aktiivsemaks nii liikmed kui ka kohalikud noored. Nähakse, et oma eluga võib midagi muud teha. Noored leidsid, et kõige olulisem ja vajalikum on meeskonnatöö. Kaisa meenutas ja tunnistas, et varasemalt on ta innukalt teistele oma ideid peale surunud, kuid see ei vii eesmärkideni. Oma kaaslaste arvamust tuleb kuulata, see on ka oluline. “Meeskonnatööd saab õppida, aga soov ja tahe, see peab juba olemas olema,” on Dorus veendunud. Uued liikmed näevad noortevolikogus vastutust, mille nimel tegutseda.
Juhatus valitud
Pärast tutvumist ja eesmärkide seadmist valis noortevolikogu enda seast esimehe, aseesimehe ja kaks juhatuse liiget. Esimeheks valiti Arles Karv, aseesimehe ülesanded võttis enda peale Ivor Piir. Juhatusse osutusid valituiks Kaisa ja Markkus. Poisid hõõrusid võidukalt käsi ja teatasid, et nüüd on volikogus meeste võim.
Arlesel on varasem kogemus õpilasesinduse presidendina. Uus esimees lubas oma sõna maksma panna. “Arvan, et olen piisavalt terava keelega, et anda noorte häälele poliitilistes protsessides kõla,” teatas noormees enesekindlalt.
Aseesimees Ivor on samuti õpilasesinduse kogemusega ning soovib olla Arlese paremaks käeks. Arles liitus noortevolikoguga, sest tahab saada uusi kogemusi, sõpru ja korraldada üritusi. Ivor lisas, et Jõgeval on nii palju, mille kallal nokitseda. Talle meeldib selle valdkonnaga tegelda. Vastne juhatuse liige Kaisa lubas, et ta türanniks ei hakka ja noortevolikogul välja surra ei lase. Markkus pidas oma tugevuseks vahetut ja julget suhtlemist.
i
MARGE TASUR
