Tänu sellele, et kahekümneaastase ettevõtte, osaühingu Põltsamaa Uus Apteek omanik ja juhataja Ülle Rebane on proviisor, võib apteek valida, millistelt hulgimüüjatelt ravimeid ja teisigi kaupu osta. Rebase sõnul võib aga väikeettevõtlust apteegikaubanduse alal pärssida peagi vastu võetav riigikohtu otsus, mis võib tühistada piirangud apteekide asutamisel.
1993. aastal rajas OÜ Põltsamaa Uus Apteek eestvedaja Ülle Rebane esimese apteegi Pajusi perearstikeskuse juurde. “Põltsamaal asub meie apteek alates 1995. aastast. Siis pakkus Põltsamaa linnavalitsus rendile aadressil Pärna 1 asuvaid ruume, mis sobisid nõuetekohase apteegi avamiseks. Keerulisem oli raha saamine. Esimene käik Maapanka lõppes praktiliselt panga uksel, kust tagasi saadeti. Laenu õnnestus saada Tallinna Pangast aastaintressiga 30 protsenti. Selline laenuprotsent oli siis tavaline. Aasta-aastalt protsenti siiski vähendati, kuigi mitte oluliselt. Pikki aastaid töötasimegi laenu tagasimaksmise nimel. See oli lõpuks võimalik, sest tollal olid lubatud juurdehindlused tunduvalt kõrgemad kui tänapäeval.”
Osteti uus hoone
Suurima investeeringuna nimetas Ülle Rebane Kesk tänav 3 asuva maja ostmist ja renoveerimist. Suuri kulutusi on nõudnud ka müügiprogrammide uuendused, kaasa arvatud digitaalretsepti süsteem.
Rebase sõnul ei peeta klientide arvu üle täpset arvestust, kuid märgata on ostjate pidevat lisandumist. “Asume ka suuremate toidupoodide vahetus läheduses. Tahaks muidugi loota, et hea külastatavuse tegelik põhjus on sõbralik ja asjatundlik teenindus, mida aitab kindlustada ka stabiilne personal. Apteegi poolel töötab koos minuga neli inimest, kes on kõik kõrgema haridusega proviisorid. Lisaks on kaks töötajat ametis prillipoes.
Ülle Rebase kinnitusel toimib Põltsamaal apteegiturul normaalne konkurents. “Arvestades elanike arvu linnas, on kaks apteeki piisav nii rahvale teenuse kättesaamiseks kui ka apteekidele äraelamiseks,” lausus ta.
Proviisoriapteegi eelised
Põltsamaa Uuele Apteegile annab eelised kuulumine proviisorile, mitte apteegiketile. “Nii on meil täielik otsustamisvabadus, millistelt hulgimüüjatelt ravimeid ja muid kaupu tellida. Tellime sealt, kus on soodsam ja valik laiem, ja arvestame muidki olulisi tegureid,” rääkis Ülle Rebane.
“Praegu on Eestis neli ravimite hulgimüüjat, kes pakuvad kogu valikut. Lisaks sellele on väiksemas mastaabis pakkujaid. Nii tuleb pakkumisi igati piisavalt,” lisas ta.
Tulevik sõltub kohtuotsusest
Ülle Rebane ütles, et seadused on varemgi pärssinud vastava ala kõrgharidusega spetsialistide tegelemist apteegiettevõtlusega. “1995. aastal jõustus seadus, et apteegi võib avada igaüks. Enne seda võis sellega tegelda vaid proviisor.”
Just tollasest seadusemuudatusest on paljud apteegialased probleemid alguse saanud. Näiteks see, et hulgi- ja jaepool on omandisuhetega seotud, mida ei tohiks olla. “Praeguseks on laenud tasutud ja apteek tegutseb oma majas, üüri ei pea tasuma, mistõttu on aeg küllalt stabiilne. Selle peale tahaks muidugi kolm korda üle õla sülitada, sest 9. detsembril tuleb riigikohtu otsus selle kohta, kas säilitada apteegi asutamise piirangud või mitte. Kui piirangud tühistatakse, siis minusugused üksiküritajad jäävad keerulisse olukorda või peavad tegevuse hoopiski lõpetama, sest apteegikettide (loe: ärimeeste) jõu ja raha vastu meie ei saa,” tõdes Rebane.
“Meil on ka tulevikuplaane, kuid enne 9. detsembrit ei julge nendest rääkida,” lisas ta.
i
JAAN LUKAS
