Esimesel arengufoorumil jagas Kaja Allilender mõtteid, kuidas Peipsimaad veel paremini turundada saaks. Ja tegi oma ideed teoks. Kogu Peipsimaa ühisturundamine on just Kaja eestvedamisel täiesti uue hoo sisse saanud.
Kaja Allilender märkis, et oma tegevuse on nad suunanud lähiturgudele, seega on Läti olnud Peipsimaa tutvustamiseks oluline riik. “Läti televisioonis on olnud viis pooletunnist saadet Peipsimaast, millele oleme saanud väga hea tagasiside. Riias Balttouri messil käisime talvel esimest korda Peipsimaad tutvustava stendiga ja külastajad tulid meiega nendest saadetest rääkima. Neid vaadatakse tõesti huviga, oli neid, kes ütlesid, et vaatasid kordussaate ka veel üle.
Ja meie erihuvi on olnud läti kalamehed. Neid võib talvel leida Peipsi järvel tuhandeid, aga kahjuks tarbitakse siinseid teenuseid praegu vähe – pingutame, et ööbitaks atesteeritud majutuskohtades, kasutataks ka muid teenuseid, näiteks järvele püügikohtadesse viimine ja sealt tagasi toomine. Need teenused on meil kõik ju olemas.
Lätlastest külastajate arv on viimasel ajal tublisti kasvanud. Ajaleht Põhjarannik küsis mitmetelt Peipsi põhjaranniku majutusettevõtjatelt 2013. aasta suve kohta ja kõik sellele küsimusele vastajad hindasid selle viimase viie aasta parimaks. Ma julgen arvata, et osake selles on ka meie tegevusel. Läti sihtturul Peipsimaa tutvustamine on olnud osa meie suuremast EASi rahastatud projektist,” rääkis Allilender.
Tuleb teistest eristuda
Hansalaat Pihkvas läks tänavu suvel tegelikult väga hästi. Ja Pihkva kandist käiakse väga palju just Lõuna-Eestisse. Kaja sõnul tuleb reisikorraldajatega ja pressiga tihedat koostööd teha, samuti turundustegevusi otse lõpptarbijale suunata. “Kevadel kutsume Pihkva ja Peterburi ajakirjanikud külla ja loodame, et nad siis Peipsimaast ka erinevates väljaannetes kirjutaksid. Peterburis soovime koostöös sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism tutvustada kogu Peipsi piirkonda nii pressile kui ka reisikorraldajatele. Ja oluline on, et turismiinfo oleks hõlpsalt leitav. Meie veeb www.visitpeipsi.com on viies keeles ja selle pidev uuendamine ja täiendamine on ikka väga oluline,” rõhutas ta.
Veel on tema hinnangul oluline, et turundus oleks järjepidev ja jätkusuutlik, kunagi ei saa loorberitele puhkama jääda. “Võib küll aeg-ajalt fookust muuta, aga teatud töid tuleb regulaarselt teha ja enam-vähem ikka n-ö pildil püsida, seejuures veel teistest eristuda ka,” nentis ta.
Peipsi kant on see õnnelik piirkond, kus on lisaks suvistele turistidele ju ka talvised turistid ehk kalamehed. Midagi saaks pakkuda ka kalameeste abikaasadele või kogu perele, kes järvele ei kipu.
Kaja teadis öelda, et peaaegu kõik muuseumid pakuvad mitmesuguseid töötube ja programme. “Need on huvitavad ja põnevad. Muidugi ei ole need otseselt suunatud just Lätist tulnud kalastajatele ja nende peredele. Aga pakkuda selliseid kahe-kolme päevaseid vahvaid pakette ju võiks. Ehk paneme midagi põnevat kokku juba Balttouri messi ajaks, mis peetakse veebruaris Riias. Vaatame, kuidas selline lähenemine vastu võetakse.”
Kaja Allilenderit kohtasin esmakordselt möödunud aasta sügisel Mustvees peetud esimesel Peipsimaa arengufoorumil. Endine kolleeg Juhani Püttsepp oli kokku pannud fantastilise Peipsimaa raamatu “Maa ja rahvas” ja ütles, et just Kaja utsitas teda seda trükist koostama. Olin täiesti kindel, et Kaja on pärit Peipsi äärest.
Helme kihelkonna mulk
Kaja Allilenderi juured paraku Peipsimaale ei ulatu. Aga järvega on ta seotud küll, nimelt Tündre järvega. “Olen Helme kihelkonna mulk ja minu juured ulatuvad Taagepera kanti. Ka praegu on meie perekonnal seal tagastatud vanavanemate maa ja suvekodu Tündre järve kaldal. See on üksildane paik Läti piiri lähedal. Minu jaoks väga oluline koht, kus ennast laadida ja hinges rahu ja tasakaalu leida,” rääkis ta.
Peipsi järve avastas ta aga üliõpilasena. “Olen hariduselt geograaf ja mäletan, et Tartu Ülikooli esimesel kursusel sõidutati “rebaseid” laevaga mööda Emajõge Peipsile ja sealt edasi Värska lahele. Nii et ju see esimene lähem tutvus aastasse 1985 jääb. Aga aastatel 2003 – 2010, kui töötasin sihtasutuse Tartumaa Turism juhina, tõi töö mind sageli Peipsimaale. Ja mitte ainult Tartumaa piires, vaid ikka Vasknarvani välja,” meenutas ta.
Peipsimaaga on ta tihedamalt seotud 2011. aasta suvest. “Juba 2009. aasta hilissügisel hakkasid koos käima Peipsi läänekaldale jäävad Leader-tegevusgrupid – Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Jõgevamaa Koostöökoda, Tartumaa Arendusselts, Piiriveere liider ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Neist aruteludest ja ümarlaudadest sündiski mõte ja idee, et Peipsimaa vajaks eraldi arendamist ja rohkem tutvustamist ka külalisele ja turistile.
2011. aasta suve hakul tehtigi mulle ettepanek hakata koordineerima Peipsimaa ühistegevust nelja maakonna piires Peipsimaa läänekaldal Vasknarvast Võõpsuni. Ka praegu toetavad eelnimetatud ühendused Peipsimaa tegevusi nii rahaliselt kui ka nõuga – regulaarselt käib koos Peipsimaa koostööfoorum, kus me kõik suuremad ettevõtmised koos läbi arutame. Mittetulundusühing Peipsimaa Turism sai loodud 2011. aasta augustis,” rääkis Kaja.
Peipsi sibulat ei jagu eestimaalastelegi
Suve lõpus peetakse Peipsimaal väga palju laatu. Tegelikult toimub neid Peipsi ääres kevadest sügiseni peaaegu igal nädalavahetusel, kuid augustis tullakse siit ostma just peipsi sibulat. Kaja sõnul on sibulakasvatajaid siin aasta-aastalt vähemaks jäänud. Vanad inimesed enam eriti ei jõua ja uusi kasvatajaid pole palju peale tulnud, sest töö tehakse käsitsi ja on füüsiliselt raske. Nii et seda nõutud sibulat ei jagu tegelikult eestimaalastelegi.
“Et tänavu oli hiline vihmane kevad ja saak tunduvalt väiksem kui möödunud aastal, siis on peipsi sibul juba praeguseks peaaegu otsas. Nii et Piiteri turule ei olekski midagi pakkuda ka parema tahtmise korral. Suvel olime Pihkvas Vene hansapäevadel ja seal tulid mitmed inimesed meiega rääkima ja soovisid, et me ikka neile külla tuleksime ja meenutati nostalgiaga kunagist suhtlemist ja Eestimaa head toitu. Nii et kui Piiteri turu suunas tegutseda ja seljad kokku panna, siis ma usun, et ka kõik tolliküsimused on lahendatavad ja siinne köögivili võiks Piiterisse jõuda küll. Ka seal on veel põlvkonnad inimesi, kes mäletavad peipsi sibulaid,” kinnitas ta.
Vahemaad on suured
Et koostöös midagi sünniks, peavad inimesed omavahel kokku saama. “Kerge koostööd korraldada ei ole, sest juba vahemaad on suured – põhjast lõunasse ikkagi enam kui 130-
Taristu ei toeta
Küsisin Kajalt, kuidas Peipsimaad veel tõhusamalt tutvustada saaks või on meil juba ammu kõik trumbid välja käidud.
Turundamisvankri ette saaks tema kinnitusel veel tõhusamalt rakendada Peipsi järve ennast – Euroopas suuruselt neljandat ja Euroopa suurimat piiriveekogu. Kuigi selles osas käib vaidlusi veel ka Saima järvistu suuruse üle.
“Vanausuliste kultuuripärand ning tänavkülad on omapärased ja mõnusa omapärase atmosfääriga, mida Lääne-Euroopast pärit külaline väärtustada oskab. Kuigi mulle vahel tundub, et vanausulisi oleme natuke liialt paljugi turundusvankri ette rakendanud.
Ja meil on selline koht nagu Avinurme — sellist ajaloolist puukäsitöö keskust Eestis teist küll ei ole. Avinurme tünnilaat ja puukäsitöö on viimastel aastatel taas üha populaarsemaks muutunud.
Peipsi põhjarannikul on enam kui
Kuremäe nunnaklooster on kujunenud juba täna massiturismi sihtkohaks ja see on oluline palverännupaik paljudele õigeusklikele. Meie eestlastena vaatame seda lugu ehk teise pilguga ja ajaloolises kontekstis, aga see omapärane maailm seal Kuremäel pakub ikka suurt huvi erineva taustaga inimestele.
Peipsimaa probleem on ka selles, et infrastruktuur vajab veel kõvasti arendamist. Peipsi põhjakalda turismivõimalused on veel suuresti kasutamata. Praegu ei jagu Kauksi rannas suvisel tipphooajal autode parkimiskohtigi ja toitlustusvõimalustega on ikka üsna kehvasti. Peterburi rahvas mäletab nostalgiaga suvesid Peipsi kaldal,” rääkis ta.
Massiturismi sihtkohaks ei tahaks
Kuidas me suudame kõike seda omapärast, mis meil on, ka välja mängida nii, et midagi siiski veel ka saladuseks jääks? Kerge see Kaja kinnitusel ei ole. “Kuigi võimalusi on Peipsimaal ikka kõvasti. Ja teisalt – kui me kõik ülihästi ära turundame, siis ehk kaob ka salapära ja Peipsimaast saab tavaline massiturismi sihtkoht. Kas me seda ka alati tahame? Ei taha ju! Seega on hea unistada kuldsest keskteest: et kohalikud elanikud teeniksid turismist mõistlikku tulu ja neil oleks hea oma kodukohas elada ja lapsi kasvatada, aga samas ei muutuks Peipsimaa selliseks massiturismi kohaks, kus enam kellegi hea ei ole ja see mõnus Peipsi hõng siginasse-saginasse ära kaob. Eks me kõik ootaksime haritud ja Peipsimaast huvitatud külalisi, kes suhtuvad kohalikku eripärasse austusega.
Praegu on kahjuks nii, et talvine Peipsil kalastaja jätab järvele maha kõik, mida ta enam ei vaja – kilekotid, pudelid ja muu olmeprügi, mida siis kevaditi kohalikud elanikud, sealhulgas koolilapsed Peipsi äärest koristavad. Aga teadlik turist vajab veel pikalt harimist ja kasvatamist, et keskkonnateadlikkus kasvaks.
Mina usun, et kui me 2014. aasta kevadel, anname koos ajakirjaga Eesti Loodus välja Peipsimaa erinumbri, siis sealt saab iga loodusesõber lugeda mõnusaid (loodus)lugusid Peipsimaast ja iga huviline leiab ehk üles ka oma Peipsimaa.”
Kaja Allilenderi Peipsi on suvine tüüne Kauksi rand, kus on mõnus paljajalu liival kõndida, vesi on soe kui supp ja päike upub loojudes järve.
“Sügisene tormine Peipsi idakallas Spitsinõs ja teadmine, et üle lageda vetevälja, seal vastaskaldal, on Eestimaa. Karge pakaseline talvehommik, kus ere päike sunnib silmi kissitama ja üle lõputu lageda välja paistavad kalastajad kui väikesed pipraterad … See kokku vist ongi minu Peipsi!“
Kaja Allilenderi elukäik
*Sündis 1967 Tõrvas
*Õppis Riidaja põhikoolis
*1985-1990 Tartu Ülikool, geograaf
*2001 TÜ teadusmagistri kraad
*1993-1994 vabatahtlik ökoloogia-aasta Saksamaal
*1996 august-detsember Saksamaa Looduskaitse Akadeemias
*1990-1993 Viljandi Keskkonnaamet
*1993-2000 Soomaa rahvuspark
*2001-2003 Natura võrgustik
*2003-2010 Sihtasutuse Tartumaa Turism juhataja
*2011 Peipsimaa koordinaator ja sihtasutuse Peipsimaa Turism juht
Lühikese ajaga palju ära teinud
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm tunneb siirast heameelt, et nad leidsid koos Peipsimaa Leader- tegevusgruppidega Kaja Peipsimaa arendamise vankrit vedama.
“Tänu Kaja eelnevatele kogemustele selles valdkonnas, on ka meie Peipsimaa arendamise tegevused muutunud süsteemsemaks ja läbimõeldumaks. Lühikese ajaga on ta jõudnud palju ära teha ja ma loodan väga, et see tegevus saab katkematult jätkuda ka uuel EU rahastusperioodil.”
HELVE LAASIK
