Puurmani vallamaja saalis toimunud lasketiiru keskkonnamõjude hindamise avalikustamisel tõdesid kohalolnud, et enim võib lasketiiru tihedam kasutamine häirida kevaditi metsiseid, sest paar nende mänguplatsi asub tiiru ohualale võrdlemisi lähedal.
HELVE LAASIK
Tulenevalt vajadusest arendada laskeväljaõpet ja parandada laskevõimalusi, soovib Kaitseliit pikendada Jõgevamaal Puurmani vallas Jüriküla külas asuvat 200-meetrise täisohualaga lahtist lasketiiru 300-meetrise täisohualaga lahtiseks lasketiiruks. Laskeväljaõppe laiem eesmärk on püstitatud riigikaitseeesmärkide täitmise tagamine.
Häirivad mängu ajal metsiseid
Keskkonnamõjusid hindas osaühing Alkranel, hindamist tutvustas Puurmanis ettevõtte juhtekspert Alar Noorvee.
Utsali lasketiir asub Alam-Pedja looduskaitseala vahetus naabruses, ohuala ulatub kaitsealasse. Ohualas on peamiselt rabametsad, soo lehtmetsad ja raba. Alasse jäävad ka metsiste mängupaigad, nendest lähim on
Alar Noorvee sõnul võib laskmine kõige rohkem häirida metsiseid mängu ajal — 1. aprillist kuni 15. maini. Sellel ajal võiks lasketiiru kasutamisest üldse hoiduda, sest stressitekitamine pole sel ajal linnule hea.
Veebruarist kuni märtsi lõpuni võiks lasketiiru kasutada kuni neli korda kuus, sealjuures mitte neljal järjestikusel päeval. Mai keskpaigast kuni mai lõpuni võiks lasketiiru kasutada kaks korda ja juunis kuni neli korda.
Oluline on, et kevadine laskepäevade arvu suurendamine ei suurenda üldist laskepäevade arvu aastas, vaid tiiru kasutuskoormus jääks samaks.
Oluline on, et laskeharjutustel ei jääks liiga pikki vahesid, kui kõik meie maakonna kaitseliitlased kevadel laskmas käia ei saa. Kui harjutamisse jääb pooleaastane vahe, mõjub see laskmisoskusele halvasti.
Praegu võib lasketiiru kasutada sajal päeval aastas. Keskkonnaministeeriumi ettepaneku alusel on seatud lasketiirule kasutuspiirang ajavahemikul 1. veebruarist kuni 30. juunini üks päev kuus, et vähendada häiringuid metsisele ja teistele kaitsealal elavatele liikidele nende pesitsusajal.
Võiks kaaluda kehtiva korra leevendamist
Keskkonnamõjude hindamise raames on tehtud ettepanek keelata lasketiiru kasutamine ajavahemikul 1. aprillist kuni 15. maini. Samal ajal tõuseks laskepäevade arv veebruaris, märtsis ja juunis nelja korrani kuus (üks kord nädalas) ning ajavahemikul 16. maist kuni 31. maini kahe korrani. Seejuures ei tohi laskeharjutusi korraldada kahel järjestikusel päeval. Samuti ei kasva lasketiiru aastane lubatud kasutuskoormus, mis on sada päeva aastas.
Keskkonnamõjude hindamise raames telliti eksperthinnang ka ornitoloog Tiit Randlalt. Tema avaldas arvamust, et võiks kaaluda praegu kehtiva korra leevendamist, kui loobutakse täielikult laskeharjutuste sooritamisest metsisele kõige olulisemal ajavahemikul aprillis ja mai esimesel poolel. Veebruaris, märtsis, mai teisel poolel ja juunis oleks sel juhul lubatud sooritada laskeharjutusi korra nädalas, kokkulepitud mürataset mitte ületades. Iga kord tuleks aga kooskõlastada tegevus Keskkonnaametiga, kes täpsustab selleks eritingimused (müratase jm).
Juhul, kui kevadperioodil lubatakse tõepoolest laskmispäevade arvu suurendada, peaks viie aasta jooksul jälgima, kas lasketiiru tihedam kasutamine hakkab metsist negatiivselt mõjutama või ei, ning vajadusel tuleb pöörduda tagasi endise reeglistiku juurde, mille järgi laskmine on lubatud üks kord kuus.
Loomi ja linde segab peamiselt lasketiiru kasutamisest tingitud müra, Alar Noorvee hinnangul pole aga lasketiiru pikendamisega mürataseme tõusu ette näha. Vähesel määral (~10000 m2) väheneb tema kinnitusel lasketiiru laiendamisega ka loomadele ja lindudele sobivate elupaikade pindala. Kui praeguse lasketiiru ala pindala on umbes
Lähima metsise mängupaiga juures on müratase viis detsibelli, kaugema mängupaiga juures 45-50 detsibelli. Järelikult võib kaaluda lasketiiru kasutuskoormuse suurendamist kevadisel ajal, mis metsise mänguajast välja jääb. Näiteks nahkhiiri, kes liiguvad ja tegutsevad öösel, müra ei häiri, sest laskmas käiakse päeval.
“Üks äikeserohke päev võib tekitada looduses tunduvalt rohkem müra kui harjutamine lasketiirus,” nentis Noorvee.
Selle aja jooksul, kui lasketiiru on kasutatud, on uus metsiste mängupaik lähikonda juurde tekkinud, järelikult ei lase need linnud end segada.
Nii praegu kui ka tulevikus kasutatakse lasketiirus käsitulirelvi, sileraudseid relvi, püstolkuulipildujat ja tankitõrjerelvi, mis on laskemoona poolest praktiliselt sarnased kuulile. Plahvatavat, lõhkelaenguga laskemoona Utsalis ei kasutata. Laskekohti on lasketiirus 20 ja nende arv jääb samaks. Rekonstrueerimisega muutub ainult laskeala pikkus.
Metsis
*Tegemist on paigalinnuga, keda võib Eesti metsades kohata aastaringselt
*Metsise mänguaeg algab kevadel märtsis-aprillis ning võib kesta kuni mai lõpuni või juuni alguseni
*Mänguaeg sõltub seejuures ka ilmastikust, sest see algab pärast lume sulamist
*Kellaajaliselt on metsise mänguperiood peamiselt ajavahemikul õhtul kella 17-st kuni hommikul kella 11-ni
*Metsise mängualal on seatud liikumispiirang 1. veebruarist kuni 30. juunini
Metsisekukk on tundlikum kui -kana
Viimastel aastatel metsiseseirega tegelenud loodusemees Vahur Sepp ütles, et tal on isiklik kogemus paugutamise ja metsise mängudega kahel mänguplatsil, neist üks on Kivinõmmel ja teine Sõõrul.
“Ülemöödunud kevadel korraldati sealkandis üks sõjamäng. Olin ise sel ajal Sõõru mängu jälgimas, n-ö sõjatanner oli mänguplatsist kolme kilomeetri kaugusel. Kivinõmme mänguplatsini jäi linnulennult umbes kilomeeter. Sõõrule tulid metsisekuked tagasi, nad pidasid umbes nädalase pausi. Kivinõmme mänguplatsile tulid ainult metsisekanad, kuked seda platsi pärast sõjamängu enam ei külastanud,” täheldas Sepp.
Kui mets roheliseks läheb, metsis enam ei mängi. Umbes paari nädala pärast tuleb aga tema kinnitusel järelmäng nende kanade jaoks, kelle munad ära söödi. Need kanad tulevad mängu tagasi ja kuked samuti.
Sepp nihutaks laskmise keeluaja juba märtsi algusse ning mai lõpuni lasketiiru ei kasutaks. Juunis tema hinnangul laskmine enam metsist ei sega. “Metsis otsustab ikka ise, kas laskmine segab teda või ei. Seni on laskmisekeelust kinni peetud. Mõni aeg tagasi käisin sealkandis ka metsisemänge jälgimas, mängukohad olid kasutusel.”
HELVE LAASIK
