Ohutu, efektiivne ja kaunis hilineja

Enne lund ja talvekülma sirgub mul viinamarja all üks kirju iludus, veel nüüd, kui kõik muud taimed juba hääbuvad ja isegi kõigi teiste vastu huvi kaotan. Maarjaohakas (Silybum marianum) on pärit Vahemere äärest, ta on üheaastane ja korvõieline nagu teisedki ohakad. Tema kõrgus võib küündida 150 sentimeetrini, aga minu kena isend on vaid umbes 20 sentimeetri kõrgune. Silmapaistvaks teevad ta toredad valgetäpilise mustriga lainelised lehed, venekeelne liiginimigi pidigi olema “täpiline”.

Mis teha, minu eksemplar ei jõua lillasid või purpurseid õisikuid tekitada, sest on hilineja. Kas varasem idanemine polnud võimalik, sest valgust sinna vääntaime alla ei jätkunud? Ka taimede seas on riskijaid?

Kuigi jah, õitseda võib maarjaohakas hilissügiseni, aga meie taimel oli tekkinud õiepung sügisniiskuse tõttu tumedaks nupsuks määndunud… Maarjaohakat ka kultuuristatakse, külvatakse viljakale mullale, mida ta eelistab. Varakevadise külvi puhul on taim täiskõrgusega ja alustab õitsemist juulis, järjest löövad lahti uued õisikud. Seemneid saab korjata oktoobrini. Ravimiseks sobivad juured kaevatakse välja, pestakse ja kuivatatakse.

Paljud rahvad pidavat maarjaohakat kõige tõhusamaks ravimtaimeks, pärimuse järgi “neitsi Maarja kingituseks”. Sellest valmistatud preparaadid toetavad sapi moodustumist, seedetrakti ja maksa tööd. Maksapõletiku puhul on ka tõhus, olgu see tekkinud viiruslikust hepatiidist, alkoholi liigtarvitamisest või liigsöömisest tingitud maksatsirroosist.

Lisaks nimetatutele on teda kasutatud veel põrna-, kilpnäärme- ja verehaiguste, soolade ladestumise, veenilaiendite, tursete, vesitõve, hemorroidide, rasvumise, radikuliidi, liigesevalude ja allergiliste nähtuste puhul. Abi on ka mitmesuguste  nahahaiguste puhul. Temast tehtud ravimid Carsil ja Silibor olevat maailmakuulsad just seetõttu, et maarjaohakal ei ole teadaolevalt mitte ühtegi vastunäidustust ega kõrvaltoimet! See on tõesti enneolematu!

Üheaastasest taimest ei tasu loota, et ta järgmisel aastal samast juurest uuesti kasvama hakkab. Tulebki juured välja võtta. Igapäevaelus on rahvas tarvitanud juurtetõmmist hambavalu, kõhulahtisuse, uriinipeetuse, radikuliidi ja krampide korral. Aga lehtede mahla juuakse kõhukinnisuse, jämesoole ja mao limaskesta põletike puhul. Seemnejahu alandab veresuhkru taset, leevendab veenilaiendeid. No aga seemneid ma ei saa!

Niisugune silmapaistev taim, aga kirjavara uurimata ei teadnud ma sellest midagi. Kui ta poleks end mulle ilmutanud, pühast vaimust kasvama hakanud, nagu maarjaohakale kohane, poleks ma huvigi tundma hakanud. GoogleŽs on tema kohta viiteid 13 leheküljel! Hea, kui satume huvitavatele juhustele!

Saan aru, et tegemist  on taimega, mida kasutama hakates polegi vaja apteekri ega arstiga konsulteerida?

i

EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus