Ülemöödunud neljapäeval, 7. novembril kogunesid Jõgevamaa noored Mustvee kultuurikeskusse, kus peeti juba kolmas üleriigiline noorte osaluskohvik. Samal ajal toimusid sarnased osaluskohvikud kõigis Eesti maakondades.
Osaluskohviku eesmärk on kuulata maakonna noorte arvamusi päevakajalistel teemadel. Osalejad liiguvad lauast lauda ja igas lauas arutatakse erinevat teemat. Abiks on arutlejatele spetsialistid. Seekord käsitleti kuut teemat: nelja üleriigilist ja kaht maakondlikku.
Osaluskohvik on varem tegutsenud Jõgeva ja Põltsamaa kultuurikeskuses. Traditsiooni tahetakse jätkata, et ka kaugemate nurkade noored osaleda saaksid.
Jõgeva maakonna kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialisti Tiina Tegelmanni sõnul on tal südamel Pala noored. Nad väga aktiivsed ja teevad igasuguseid põnevaid asju, aga kahjuks jääb Pala maakond äärealale ja teiste tegemistest eemale. Miks mitte organiseerida järgmisel aastal osaluskohvik Palale ja kaasata sealseid tublisid noori.
Teadmatus osaluskogude tööst
Eesti Noorteühenduste Liidust oli kohale tulnud koordinaator Kuldar Adel. Tema sõnul ei piisa enam noorte muredest rääkimisest, pidev arutelu väsitab. Seega on osaluskohvik koht, kus noored püüavad probleemidele lahendusi leida. Kuldar Adel koos Jõgevamaa osaluskogu esimehe Laura Pindiga tutvustasid noortele osaluskogusid.
Laura sõnul on Jõgeva maakonnas kaks noortevolikogu, aga kumbki neist veel korralikult ei tööta. Saare vallas on noortevolikogu töö liikmete vahetusega hääbunud. Endised aktivistid on läinud mujale õppima.
Äsja lõppesid Jõgeva linna noortevolikogu valimised. Jõgevamaa osaluskogu liige Kaisa Ets, kes samuti uude koosseisu kuulub, kinnitas, et vastvalitud volikogusse on koondunud hea seltskond. Kaisa on veendunud, et nad suudavad Jõgeva noortevolikogu töö taas käivitada.
Ka Mustveesse on juba pikka aega soovitud noortevolikogu luua, ent kohalike noorte sõnul ei võeta nende arvamust kuulda. Noored on pettunud ja nördinud ega tea, kas ja kuidas on Mustvees noortevolikogu loomine üldse võimalik. Ühe lahendusena võiks kaaluda Eesti Noorteühenduse Liiduga koostöö tegemist, sealne mentor tuleks noortele appi.
Laura Pindi sõnul ei ole noortekogu loomisel vahet, kas huvilisi on seitse või 20. Peamine on see, et neil oleks motivatsiooni. Osaluskogude tööd tutvustavas lauas tõdeti, et paljud noored pole teadlikudki, mis on noortekogu ja kuidas nad saaksid seal osaleda. Paljud arvavad, et tegu on poliitika ajamisega, mis tundub igav ja keeruline. Jõgevamaa osaluskogu pakub võimalusi luua maakonna erinevatesse piirkondadesse noortevolikogud.
Ahhaa keskusest oli kohvikusse saabunud Jõgeva gümnaasiumi vilistlane Andres Juur. Noor füüsik ja Ahhaa keskuse juhatuse liige rõhutas, et noorte omaalgatuse puhul on oluline, et nad julgeksid oma tegevustest teada anda. Noortes on palju peidus ja selle avastamist ei tohiks karta.
Noorte tööpuudus
Noorte töötuse valdkonnas on murekohti palju. Selle teema käsitlemisel oli appi tulnud Jõgeva töötukassa osakonnajuhataja Liina Võsaste. Paljud näevad pärast kooli lõppu töökohta pigem Tartus või Tallinnas. Üks noor kohvikuline tunnistas ka, et kui üks ja sama töökoht oleks saadaval kodukohas ja Tartus, siis läheks ta ikkagi pigem suuremasse linna.
Võsaste sõnul teatakse maakonnas vabadest töökohtadest väga vähe. Ta kinnitas, et Jõgevamaal on vabu spetsialistide ametikohti üsna palju
Noored pakkusid erialavalikul ühe lahendusena välja tudengivarjuks olemise. Õppurile oleks kasulik, kui ta saaks ülikoolis loengutel käia ja saada aimu, kas eriala, mida ta õppida tahaks, on ikka see, millest ta unistab. Töövarjupäevadest ollakse küll teadlikud, ent ühest päevast ei piisa. Kindlasti võiks töövarjupäevadega alustada juba 10. klassis, siis on võimalik proovida erinevad ameteid ning gümnaasiumi lõppedes oleks eriala lihtsam valida. Kohvikulised nentisid, et kindlasti ei taga edukust vaid ülikooli diplom. Loevad kogemused ja noorte puhul ka vabatahtlik töö.
Vajalik ennetustöö
Noorte tubaka- ja alkoholitarbimine on jätkuv ja teravnev probleem. Kuid milline oleks mõjuv ennetustöö? Oma kogemusi jagasid noorsoopolitseinik Kirly Kadastik ja Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaaltöö peaspetsialist Maiu Veltbach. Noored arvasid aga, et teemast on juba küllalt räägitud. Ennetöös ei aita loengud ja noomimine, mõistlikum oleks kehtestada alkoholile ja tubakale kõrgemad hinnad ning mõjuks ka šokiteraapia. Teistmoodi kogemuse annaks seegi, kui endine sõltlane oma kogemustest räägiks.
Maiu ja Kirly panid noorte südamele, et sõnal on jõud. Kui vanema klassi õppur näeb väiksemaid suitsetamas, on tema kohustus ja õigus neid korrale kutsuda. Kui see ei aita, siis tuleb pöörduda õpetaja või noorsoopolitseiniku poole. Rikkujatel ei tohi tekkida tunnet, et alkohol ning tubakas on lubatud ja keegi ei saa keelata. Nii mõnigi neiu tunnistas, et poiste arvamusel on mõju. Kui neiu poiss-sõbrale ei meeldi suitsetav tüdruk, siis oleks see piisav stiimul suitsetamine maha jätta.
Koolikiusamise ja –vägivalla teemal vestles noortega Rita Kaasik. Jõuti seisukohale, et sellest pole võimalik täielikult vabaneda. Olukorda saab leevendada sellega, et koolis vähendatakse pimedaid nurki. Näiteks võiksid gümnaasiumiõpilased jälgida, mis väikestega vahetunnis toimub. Igal pisikesel võiks olla üks gümnasistist tugiisik. Ka mõned kohvikulised tunnistasid, et on olnud koolivägivalla ohvrid.
Maakondlik transport
Transpordi ja bussiliikluse teemalaua ääres võttis meeldiva üllatusena koha sisse noori osaluskohvikusse sõidutanud bussijuht Aivar Sander.
Kohalik transport on murekoht, mida arutati ka eelmisel noortekogul ja mis vajab endiselt lahendamist. Kohvikuliste sõnul pole vaja käiku panna uusi bussiliine, vaid piisaks seniste graafikute muutmisest. Praegused bussiajad ei rahulda õpilasi, kellel on tarvis sõita kooli, koju ja huviringidesse. Nii mõnigi peab tundide lõpust ära küsima või huviringist loobuma, et koju jõuda.
Osaluskohviku lõpus visandati eskiis unistuste bussist, kus võiks olla reisiteenindaja, nagu lennukis on stjuardessid. Hea oleks ka mõistlike hindadega kommi- ja joogiautomaat. Suurelt ekraanilt saaks reisiinfot ja oleks võimalik ka filme vaadata. Bussijuhid võiksid olla mõistlikud, tunda kella ja tervitada viisakalt ning sõbralikult. Istmed võiksid olla mugavad, jalatugede, konditsioneeri ja internetivõimalusega. Bussis peaks valitsema puhtus ja kord.
Pärast arutelu astus seltskond bussi. Enne sõidu algust lülitas noorte mõtetest indu saanud bussijuht Aivar sisse mikrofoni, tervitas noori ja tutvustas eesootava kodureisi marsruuti.
MARGE TASUR
