Sõites mööda kodulähedasest põllust, imestan selle ühtlase päikselisuse üle: rapsipõld on jätkuvalt täisõitsengus! Ega ometi jõua õlirohkete seemnetega kõdrad valmida, kõik jääb talve alla!?
Uurin ja saan teada, et nii ongi juhtunud. Tavaliselt juunis-juulis õitsevad rapsipõllud võivad seda teha hilja sügisel. Kuumade ilmadega närbuvad rapsitaimed varakult, aga tugevatest juurekaeltest tuleb soodsate tingimuste puhul uusi võrseid. Spetsialist võrdles rapsipõlde pajuvõsaga, mis ka pealt pügamise puhul uusi juurevõsusid kasvatab. Lume alla jäämise ajal ei tohiks taimel olla üle seitsme lehe, kui taimed on suuremad, tuleks neid isegi niita!
Õisi võib põldudel näha sügisel ka siis, kui jahimehed on spetsiaalselt kitsedele suvirapsi külvanud. Halb muidugi, kui kitsed neilt põldudelt matti võtavad, mis pole neile mõeldud… Kaugemalt vaadates ei pruugi aru saada, mis põllul õitseb. Ka umbrohtude seas on kollaste õitega ristõielisi õitsejaid, näiteks põldrõigas ja põldsinep.
Raps ja rüps kuuluvad kapsasrohu perekonda, mõlemal on suvi- ja talisordid. Väliselt ja geneetiliselt on ühel palju seost kaalikaga ja teisel naeriga, nii nimetatakse neid ka vastavalt õlikaalikaks ja õlinaeriks. Rüpsi metsikuks esivanemaks peetakse põldkapsasrohtu, mida võib ka Eestist leida. Rapsi kohta arvatakse, et ta on tekkinud rüpsi ja kapsa ristumise teel. Suvirapsi kasvatamisega kaasnevad omad ohud, sel on pikk kasvuaeg, koristamine venib oktoobrisse, seeme ei pruugi korralikult valmida.
Rapsi ei tasu kasvatada kaks aastat samal põllul, seepärast on see parim vahekultuur teraviljadele. Taimeõli tootmine võrreldes loomsete rasvadega on ökonoomsem, taimseid rasvu saab samalt pindalalt 2-4 korda rohkem.
Euroopa põhjaosas on kõige tõhusam kasvatada rapsi, lõuna pool päevalille, kogu Euroopas kasvatatakse vähesel määral õlilina. Õige agrotehnika korral on raps üks tulusamaid põllukultuure ja kui arvestada raha, siis on rapsist saanud meie põhiline põllukultuur. Seda on nimetatud juba uueks mustaks kullaks. Euroopa Liidus on talirapsi keskmine saak hektarilt alla kolme tonni, meil on rekordsaagid olnud viie kanti. Rapsi peetakse intensiivkultuuriks, see tähendab, et nõuab korralikku ja rohket väetamist. See on juba agrotehnika küsimus. Rapsiõli on üks parimaid skleroosivastase toimega toiduõlisid. Mesinikud on aga märganud, et raps ajab mesilased agressiivsemaks ja korje asemel keskendutakse haudmele. Keegi pidi katusepanemise pooleli jätma, kui raps õitsema hakkas, sest mesilaste tee rapsipõllule kulges üle katuseharja. Keegi näitas mulle 1990. aastate algul Rootsist toodud pildiraamatut, sai imetletud kauneid ääretuid rapsiväljasid, Ei osanud arvata, et varsti näeb meilgi niisuguseid maastikke. Eestis oli rapsikasvatuse algatajaks 30 aastat tagasi Karl Kaarli, aga uurida, mis ja kuidas, oleks veel küll.
EHA NÕMM
