Siis, kui elekter on ära…

Tänavune suvi oli äikesetormide poolest leebe, aga et looduses kõik teatavasti tasakaalus on, saadetigi meile äsja n-ö kõrgemalt poolt raju, mida asjatundjad kuulsa 2005. aasta jaanuaritormiga võrdlevad. Lendasid katused ja murdusid puud. Ja väga-väga paljud jäid lühemaks või pikemaks ajaks elektrita.

Mäletatavasti loetletakse selles üsna vanas lastelaulus, kust loo pealkiri võetud, millised kodumasinad teovõimetuks muutuvad, kui elektrivool neid ei toida. Et aga värsid mitukümmend aastat tagasi kirja pandi, pole see äpardusteregister tänaseks päevaks enam kaugeltki  täielik.

Sest kui nüüd vool ära läheb, siis jääme nii valguseta kui veeta ja järelikult suur osa meist ka toasoojata. Pole netiühendust ega mobiililevi…

Ühe õhtuga pole probleemi

Tõsi, mitmetes maaperedes on mõistetud elu nii sisse seada, et valguse kustudes täiesti abituks ei jäädagi. Seal saab vee vajadusel ka ämbriga kaevust või allikast kätte, sooja annab aus ahi ja toit valmib hubasel puupliidil. Eks külmkapp sulab üles muidugi, kuid jahedal aastaajal pole muret, et miski kohe pakilt-palavalt hapneda-rikneda võiks. Sellises kodus ei muretseta tormisel õhtul üleliia. Võetakse aega küünlavalgel juttu puhuda ja ehk seletab silm ka lauamänge mängida või lastele suure kirjaga pildiraamatust pisut ette lugeda. Kui pöörased iilid katused paika jätavad ja õuepuud hoonetele ei murdu, on kõik veel üsna hästi.

Vähem võiksid loomulikult stressata needki, kes nüüdisaja tsivilisatsioonist laussõltuvuses, sest kui tormihoiatust tõsiselt võeti, on majapidamisse varutud nii vett kui küünlaid, nii leiba kui võid. Lühikest aega saab läbi ka sooja toiduta, jaheduse vastu aitavad kampsunid ja villased sokid.

Tõsi, ega mure igapäevaste toimetuste pärast inimest naljalt maha jäta, sest häirekeskuse soovitust tormiilmaga koju jääda saavad meist paljud ju vaid hea naljana võtta. Ikka sigineb öösel järjest tugevnevat rajumühinat kuulates pähe muremõtteid:  kuidas   hommikul tööle pääseb, kas on tark ka külmkapisaba  seinakontaktist välja tirida, kui elekter päeva jooksul tihedalt ära ja tagasi käima hakkab, nagu rikete puhul kombeks on…

Hinna ja kvaliteedi suhe? 

Siin oli nüüd juttu lühemast voolukatkestusest, aga teisipäeval, kui suurem raju vaibuma hakkas, teatati Elektrilevist, et taas on meil olukord sellel rindel ennenägematu ja erakordne, mõned kliendid võivad voolu oodata tuleva nädala teise pooleni…

Eesti inimene on võrdlemisi rahumeelne ja tühjast naljalt tüli ei tee. Aga eks võtab ikka meele mõruks küll, kui maksad elektri eest sama palju kui teised, kusjuures see summa iga aastaga aina suureneb, abi ehk moekantseliidi järgi teenust saad aga mitme päeva pärast, kui paljud juba mure unustanud.

Mõnel elualal on asi praegu hoopis tõsisem. Mida näiteks võtta ette loomadega, kes süüa-juua-lüpsta tahavad? Kõik farmerid pole veel nii rikkad, et neil võimas generaator käepärast oleks…

Iga hinnatõusu eel ja järel kuuleme Elektrilevi investeeringutest, rekonstrueerimisplaanidest, hooldustööde mahu suurenemisest, aga kui torm üle maa käib, algab taas vana laul: liinid hooldamata, tööjõudu napib… Huvitav küll, miks seda tööjõudu siis tegelikult napib ja millele kulub sel juhul raietöölistele mõeldud palgaraha?

Teisipäeval võimaldas Vikerraadio oma kuulajatele vaba mikrofoni otse-eetris, et nad soovi korral vähemalt kurta saaksid — hakkab pisut kergem. Iseasi muidugi, kui paljud seda teha said, sest kui pole patareidega raadioaparaati ega telefoniühendust…

Liinid ongi mitmel pool hooldamata, kaitsetsoonid võsas, kurdeti siit ja sealt.

Üks väljapeetud ja vaoshoitud häälega härra rääkis muu hulgas sellestki, et ta ei taipa, miks raisatakse raha ja aega täiesti töökorras arvestite vahetamisele, kui hädavajalikuks vahendeid ei jätku.

Kas abi jõuab enne järgmist tormi? 

Teine helistaja rääkis aga loo, kuidas ta juba mitme nädala eest korduvalt rikkenumbril helistas ja kaseoksast rääkis, mis tema majapidamise lähedal kõrgepingeliini traatides rippus ja voolu kõigutas. Kõrvaldama tuldi seda aga alles siis, kui pimedus juba pikk ja täielik oli. Voolu kõikumine on kodumasinatele teatavasti veel ohtlikum kui täielik voolukatkestus, aga kui kahjunõue esitada… teadagi, kui aeglaselt mõned veskid jahvatavad.

Kolmapäeva hommikuks oli Elektrilevi pressiesindusest riigiraadiole teada antud, et olukord polegi enam väga hull: kõigest (!)  30 000 klienti ongi veel vooluta.

Ilmatarkade sõnul võib aga järgmine tormimöll meid juba mardipäeva eel kimbutada. Loodetavasti on liiniparandusjärjekorra lõpus olijad selleks ajaks vähemalt nädal aegagi taas tsivilisatsioonihüvesid nautida saanud.

i

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus