Järeleaitamise asemele eestvedamine

Hea kohaliku volikogu vastne liige! Kõigepealt tahan ma Teid õnnitleda – valituks osutumine on juba saavutus omaette. See on saavutus ja teisalt ka väga suur vastutus eelkõige nende inimeste ees, kes on Teile oma hääle andnud.

Inimesed on oma valikud teinud ja nüüd seisavad Teil omakorda ees rasked valikud. Ühelt poolt see, kellega koos oma kodukanti järgmised neli aastat juhtida — sel teemal on lehtedes juba alates möödunud esmaspäeva esimestest tundidest palju juttu olnud. Aga sellest veel palju tähtsamad on küsimused, kuidas juhtida ja mida õnnestub ära teha. 

Põhiline on olnud järeleaitamine

Mul on Teile kaks soovitust. Esiteks, et Teie peamine aur ei läheks koalitsioonide moodustamisel ja omavalitsuse järgmise nelja aasta arengu kavandamisel järeleaitamisele. Just järeleaitamisega oleme me viimased kümme aastat Eesti riigis suures osas tegelenud. Tänasele valitsusele on seda ka ette heidetud. Sajad korda tehtud koolimajad ja lasteaiad, ehitatud sillad ja teed, uued rahvamajad ja linnasüdamed on see, kuhu on läinud väga palju aega, energiat ja raha. Suures osas on see olnud 1990. aastatel, väga keerulistel aegadel tekkinud investeeringuaugu täitmine tagantjärele.

Ma ei ole nõus kriitikaga, et see on olnud vale valik – see on pigem olnud sundvalik ja riigi moraalne kohustus. Seda lihtsalt pidi tegema, sest veel kümmekond aastat tagasi oli väga suur osa neist objektidest ikka tõsiselt näruses seisus. See oli auvõlg inimeste ees ja üldiselt on see tänaseks tasutud.  

Areng on olnud kiire

Kui sõita mööda Eestimaad ringi, siis on näha, et areng on olnud väga kiire. Jah, raha on alati puudu ja soovid on alati suuremad kui võimalused, aga nii see peabki olema, see viib elu edasi ja sunnib pingutama. Kõigil omavalitsustel on raha vähe. Ka ei tea ma ühtegi riigiasutust, kus saaks vastupidist  väita. Ja kui vaadata inimese või perekonna tasemel – ikka on puudu. Suures plaanis peavad aga isegi kõige tulisemad kriitikud ja pessimistid nõustuma, et kümne aastaga on meil elu kõvasti edasi läinud.

Koolimajad on korda tehtud, lasteaiad ka, vallamajadele on uued katused ja värske värvikiht peale saanud. Hea volinik, kuidas nüüd edasi? Kindlasti leiab veel üht-teist, kus tuleks tegeleda järeleaitamisega. Ja tulebki, sest kultuurimaja põranda vahetus on väikses kohas oluline teema. Aga Te olete ilmselt nõus, et sellest ei sõltu Teie kodupaiga tulevik. Hea põranda pärast ei tule ükski inimene sinna elama ja vaevalt et keegi pisut kehvema tantsupõranda pärast lahkub. 

Järeleaitamine peab asenduma eestvedamisega

Võib muidugi öelda, et kohaliku võimu peamine ülesanne ongi otsustada, milline tee järgmisena korda teha, aga ma loodan, et Te tahate mõelda lennukamalt. Järeleaitamine peab asenduma eestvedamisega.

Kui piirkonna peamiseks probleemiks on vähenev rahvaarv,  siis tuleb Teil väga selgelt läbi mõelda, kas sellisel kujul jätkamine on võimalik ja mis oleksid sel juhul need ettevõtmised, millega muuta oma kodupaik elamissõbralikumaks. Eelkõige taandub see küsimus töökohtadele, mille abil suurendada meie perede rikkust. Mis on piirkonnas see majandusharu, millel on potentsiaali ja konkurentsieelis võrreldes naabritega? Kuidas saab linna- või vallavõim selle arendamisele kaasa aidata? Kui inimestel on tasuv töö, millega peret toita, ei meelita neid mujale isegi tasuta ühistranspordiga.

Vähemalt sama oluline on omavalitsuste struktuuride ja teenuste pakkumise ratsionaalne ülevaatamine. Teil ja Teie kaaslastel volikogus peab olema julgust ja tahet võtta vastu ka raskeid otsuseid. Millise struktuuriga koolivõrku piirkonnas tegelikult vaja on? Kas jätkub ka raha selle ülalpidamiseks? Neid ja sarnaseid küsimusi tuleb esitada kõigi peamiste omavalitsuste tegevusvaldkondade kohta.  

Mis on tõelised valupunktid

Minu teine soov Teile oleks, et Te mõtleks omavalitsuse tulevikule. Üsna pea saadame omavalitsusreformi seaduse eelnõu teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning selle plaani järgi tuleb just Teil teha järgmisel aastal see valik, milliste naabritega oma jõud ühendada.

Vaadake ja mõelge, kuidas inimesed käivad ja liiguvad ning mis on nende soovid ja mis on tõelised valupunktid. Kui pere tahab last panna naabervalla muusikakooli, kas siis on ainus lahendus paluda neil ka elukoht sinna registreerida, et ei peaks oma eelarvest kulusid hüvitama, või on hoopis targem mõelda jõudude ühendamisele? Neid küsimusi esitades ja vastuseid otsides proovige lähtuda mitte ainult oma unistustest, vaid ka reaalsetest oludest ja sellest, milliseid valikuid on kohalikud inimesed oma elu korraldades teinud.

Tarku ja põhjendatud otsuseid oskavad ka valijad hinnata. Ühte saan ma Teile juba täna lubada – oma volikogu liikmena lähete Te kindlasti ajalukku. Suure tõenäosusega valiti see volikogu, kuhu Te kuulute, sellisel kujul viimast korda. Ma soovin ja loodan, et Te lähete oma kodukoha ajalukku just positiivsete ja edumeelsete eestvedajana.

i

SIIM KIISLER, regionaalminister

blog comments powered by Disqus