Mustvee vene gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja ning huvijuht Natalja Rakša-Kruus koostas täna tähistatavaks kooli 165. aastapäevaks raamatu, milles tutvustab oma erialal silma paistvaid ja huvitava elulooga vilistlasi.
Praeguseks Peipsi pealinna ja selle ümbrusse kiindunud Natalja on sündinud Tšetšeenias. Eestisse kutsus teda soov õppida Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus oli võimalus omandada teadmisi ka kuulsatelt teadlastelt Juri Lotmanilt ja Zara Mintsilt.
Õpetaja Natalja Rakša-Kruusil valmis hiljuti Mustvee vene gümnaasiumist juba kolmas raamat. Esimese koostas ta kooli saja viiekümnendaks ja teise saja kuuekümnendaks aastapäevaks. “Seekordseks juubeliks otsustasin trükise kokku panna meie vilistlaste elulugudest, sest nende hulgas on märkimisväärselt võimekaid, tunnustatud ja huvitava elukäiguga inimesi. Raamatut hakkasin koostama 2009. aastal. Mitme Mustvees, selle läheduses või mujalgi Eestimaal elava meie kooli vilistlasega käisin isiklikult vestlemas, paljudega suhtlesin aga elektronposti kaudu. Meie koolis küpsustunnistuse saanud noori elab ka Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Saksamaal, Soomes ja mujal kaugemal.”
Pedagoog ja raamatu autor tõi näiteid silmapaistvatest isikutest, kellest lood raamatusse on jõudnud. “1949. aastal kooli lõpetanud Nikita Lavrov elab Peterburis ja on töötanud sealses ülikoolis klimatoloogiaõppejõu ja teadlasena. Artur Klett on aga Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku juhataja ja nimekas silmakirurg. Tema ema töötas meie koolis saksa keele õpetajana, isa õpetas füüsikat. Samuti saab lugeda Olga Buhvestovast (praegune perekonnanimi Tammeorg), kes töötab hüdrobioloogina nii Tartus kui Helsingis ning on uurinud ka Peipsi järve. Nelli Proškina valisin raamatusse aga tänu tema hobile, millega ta järjekindlalt ja pühendunult on tegelenud. Selleks on laulmine Mustvee kultuurikeskuse ansamblis Rodnik, kuhu ta tuli ema ja isa eeskujul,” rääkis raamatu koostaja.
Tšetšeeniast Tartu ülikooli
Natalja on sündinud Tšetšeenia pealinnas Groznõis. “Mäletan seda maad hästi ja see jääb minu jaoks üheks ilusamaks maailmas. Oskan veidi ka tšetšeeni keelt ning minus on veidi nii tšetšeeni kui ka armeenia verd. Perekonnanime Rakša pärisin ukrainlasest vanavanaisalt. Mu passi kirjutati rahvuseks hoopiski valgevenelane, kultuuritausta järgi tunnen end aga kõige rohkem venelasena,” tunnistas ta.
“Nagu paljud noored toonases Nõukogude Liidus, soovisin tulla õppima Tartu ülikooli. Erialaks valisin vene keele ja kirjanduse. Hea hariduse ja avara silmaringi eest võlgnen tänu oma õppejõududele, kellest eriti väljapaistvad teadlased ja isiksused olid mõistagi Juri Lotman ja Zara Mints, aga ka Abhaasias Estonia külas sündinud Valeri Bezzubov, 20. sajandi vene kirjanduse nimekas uurija, ning filosoof, professor Rem Blum. Minu ülikooliaastate noorema põlvkonna õppejõududest on üks meeldejäävamaid Ljubov Kisseljova, kes on praegu Tartu Ülikoolis vene kirjanduse professor,” rääkis Natalja.
Jõgeva kaudu Mustveesse
Esimeseks töökohaks õpetajana oli Natalja Rakša-Kruusile omaaegne Jõgeva 8-klassiline kool, hilisem põhikool, milles õppetöö toimus siis vene keeles. 1995. aastal kutsus direktor Jaan Rahuküla aga teda Mustvee vene gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetajaks.
“Hakkasin end uues töö- ja elupaigas kiiresti koduselt tundma. Meie kooli õhustikus tajusin kohe sõbralikkust ja väärikust, huvi ja lugupidamist Peipsimaale omase kahe rahvuskogukonna kultuuriloo vastu. Püüame igati hoida Peipsi-äärseid vene traditsioone, aga et elame Eesti Vabariigis, omandavad meie kooli õpilased 60 protsenti õppeainetest eesti keeles. Vene keel on meie õppuritele kodune keel ning koolis õpitakse ka inglise keelt. Nii on meie noortel täiskasvanuks saades üsnagi hästi suus kolm keelt, mis neil elus edasi jõuda võimaldab,” toonitas ta.
Õpetaja Rakša-Kruus on ühtlasi ka kooli huvijuht, mis talle seoses kooli juubelipidustuste korraldamisega märkimisväärselt rohkesti töö juurde toob. “Kooli aastapäevi olen ennegi korraldanud. Samuti on minu läbi viia Eesti iseseisvuspäeva tähistamine, emadepäeva koosviibimine ja mitmed teisedki sündmused.”
Hobidest on Natalja Rakša-Kruus kõige põhjalikumalt pühendunud fotograafiale. “Varem pildistasin põhiliselt loodust, mis Peipsi kandis imeliselt kaunis. Viimasel ajal on aga hakanud meeldima portreefotode tegemine. Fotograafiat harrastab ka mu tütar Maria Alvine, kes on sellel alal ka üleriigilistel konkurssidel auhindu saanud,” rääkis ta.
Sügava lugupidamise ja huviga suhtub Natalja Rakša-Kruus ka ajaloosse. Natalja tunnistas, et tema südame teeb soojaks mälestusristi avamine Peipsi kaldal. Seda tehakse Mustvee vene gümnaasiumi juubelipidustuste raames ja rist pühendatakse kunagistele kooliõpilastele, kes hukkusid esimeses ja teises maailmasõjas.
Natalia Rakša-Kruusi elukäik
*Sündinud 1966. aastal Tšetšeenias Groznõi linnas
*Õppis Groznõi 21. keskkoolis
*1983-1988 Tartu Riikliku Ülikooli vene keele ja kirjanduse eriala
Töökohad:
*Jõgeva põhikool (venekeelne õppeasutus)
*1995. aastast Mustvee vene gümnaasium
*Koostanud Mustvee vene gümnaasiumist kolm raamatut
*Pälvinud mitmeid aukirju ja tänukirju
*Hobideks muusika ja fotograafia
*Abielus, tütred Maria Alvina, Sofia Augusta ja poeg Kirill
JAAN LUKAS
