Põltsamaa linnavolikogu viimati peetud istungil eraldati Põltsamaa lossikompleksi soojavõla katteks 10 000 eurot. Nüüd on sealsetel seni kütteta ruumide rentnikel lootus soe taas majja saada.
Lossikompleksi küttevõlg on ligi 19 000 eurot. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et teadaolevalt on Põltsamaa Felixil, kust lossikompleks sooja saab, vahetunud juhtkond. Ettevõtte uued juhid on asunud seisukohale, et seni, kuni ei ole tasutud eelneva kütteperioodi võlga, soojakraane lahti ei keerata.
Praeguseks on koostatud küttevõla likvideerimiseks maksegraafik kuni järgmise aasta jaanipäevani.
Aiaotsa sõnul on asutud lossikompleksi kütteprobleemile lahendusi otsima. Kõige mõistlikum tundub olevat üleminek autonoomsele küttele. Kui palju sellise küttesüsteemi projekteerimine ja paigaldamine maksma võiks minna, pole teada.
Kulutusi peab oskama ette plaanida
Sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus juhataja Terje Trei sõnul lahendab eeldatav raha eraldamine linna lisaeelarvest probleemi selles mõttes, et soe saab küttesüsteemi lastud, kuid ei paku lõplikku lahendust lossikompleksis tegutsevatele rentnikele. Trei sõnul ei ole rendisummad mõistlikud, sest ei kata enam ammu ära kompleksi majandamisega seotud tegelikke kulutusi ja praegu on tunda väikest vastuseisu rendisummade tasumisel.
Mart Joosep lausus, et jutud 3,5 kordsest soojahinna tõusust ei vasta tõele. Tema sõnul on hakatud erinevalt varasemast ajast lossikompleksi soojatarbimist korrektselt mõõtma. Teisalt tõstavad soojahinda selle tootmisega seotud komponentide hinnatõusud, näiteks elektrienergia kallinemine. Mart Joosep lisas, et eelarve koostamisel tuleb osata selliseid kulutusi ette näha ja vastavalt sellele ka eelarve kulude poolt planeerida, mitte nentida hiljem, et küttele planeeritud summaga ei tulda välja.
Rentnikud kinnitasid kehtivate lepingute olemasolu
Põltsamaa lossikompleksis tegutsevad mitmed asutused, kus töötajad pidid kütmata ruumides hakkama saama. Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja ütles, et tema pole mingil juhul rahul Põltsamaa Lossi Arenduse juhataja Terje Trei poolt meedia vahendusel välja öeldud väitega, nagu poleks lossikompleksis tegutsevatel asutustel olnud sõlmitud nõuetekohaseid lepinguid. Hakkaja sõnul on kunstikool lossikompleksis tegutsenud 1995. aastast alates ja siiani pole rendi maksmisega mingeid probleeme olnud.
</span>Terje Trei väitis, et teda pole ehk päris õigesti mõistetud, kuid Põltsamaa Felixis on tekkinud küsimus, kas neile on edastatud kütte tarbimise kohta tegelikud andmed. Ta nentis ka, et kunstikooli kasutuses on rohkem ruume, kui lepingus fikseeritud ruutmeetrid seda näitavad. “Ma tulin otsima kahte kunstikooli kadunud ruumi ja leidsin need ka üles,” lausus Trei.
Senisele lepingule lisandusid kokku leppimata kulud
Samas tegutseva Põltsamaa Käsiteokoja perenaine Katre Arula lausus, et tema pole rahul sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus juhataja Terje Trei väitega, nagu poleks üürnikud maksnud kasutatavate ruumide kütte eest. Arula sõnul sai käsiteokojal just neli aastat lossikompleksis tegutsemist täis ja nelja aasta eest kirjalikult kokku lepitud tingimused ruumide rentimise osas neile sobisid.
“Keegi ei öelnud meile siis, et kokku lepitud summale võiks ühtäkki lisanduda veel mingisugune täiendav summa kütte eest. Just nelja aasta eest kokku lepitud tingimustel nõustusime me siia sisse kolima. Nüüd väidetakse meile, et üürnikud ei ole kütte eest maksnud. Meie oleme maksnud täpselt selle summa, milles kokku leppisime. Nüüd väidetakse meile, et seni makstud summa sees on ainult üüriraha, millele lisandub vesi ja kanalisatsioon, lisaks veel küte. Kas sihtasutuse inimesed ei adu, et need mittetulundusühingud, kes siin tegutsevad, ei suuda selliseid kulutusi oma taskust kinni maksta. Me oleme juba kaalunud võimalust siit kuhugi mujale ära minna,” rääkis Katre Arula.
Nii käsiteokoja perenaised Katre Arula ja Kersti Pook kui ka Ethel Hakkaja kinnitasid, et enamik lossikompleksi ruume seisab niigi tühjana. Kui ka nemad ära lähevad, siis ei muutu olukord mitte paremaks, vaid hullemaks. Olgugi et osa ruume on üürnike poolt juba kulutuste kokkuhoiuks käest antud, ei tea nad siiani, kui suur tuleb esimene uutel tingimustel esitatav üürisumma koos kommunaalkuludega.
Kersti Pook lausus, et nii käsiteokojal kui kunstikoolil on Põltsamaa linna jaoks oluliselt laiem tähendus kui pelgalt kunsti ja käsitöö tegemine. “Enamik Põltsamaa linna külalistest tulevad lossikompleksi külastama,” rääkis Pook.
Naiste sõnul on neil tunne, nagu oleksid nüüd just nemad tekkinud olukorras süüdi. Samas olid mittetulundusühingutes tegutsevad naised ühel meelel selles, et sellistesse MTÜ-desse ei saa suhtuda samamoodi nagu äriettevõtetesse. Käsiteokoja ja kunstikooli töötajate sõnul tekkis praegune probleem hoopis sellest, et sihtasutus koostöös Põltsamaa linnajuhtidega oleks pidanud varem lossikompleksi kütmiseks uut lahendust otsima asuma. Paraku hakati selle küsimusega tegelema alles kütteperioodi alguses.
Rentnikud tõmbavad tegevust koomale
Sihtasutuse juhataja Terje Trei lausus, et soe peaks torudesse jõudma järgmisel nädalal. Ta lisas, et temale teadaolevalt peaks kütte hind olema täiesti normaalne ja jääb Eesti keskmisele tasemele. Samas tõdes ta, et eelmine sihtasutuse juht ei teinud ammu kokku lepitud rendihindadesse korrektuure, ehkki erinevate teenuste hinnad olid vahepeal oluliselt tõusnud.
Eelmisel kütteperioodil polnud lossikompleksi küttesüsteem õigesti reguleeritud ja teisalt tuleb trassi amortiseerumise tõttu kanda ka suuri trassikadusid, mida rentnike küttekulude hulka ei arvestata.
Paraku ei leitud vastust küsimusele, mis saab juhul, kui rentnikud ei suuda neile esitatavaid uusi arveid tasuda. Trei lausus, et sihtasutus ei saa lossikompleksis tegutsevaid asutusi toetada, küll saavad need asutused ise taotleda oma tegevuseks toetust Põltsamaa linnalt.
Katre Arula lausus, et nemad peavad oma plaanid tulenevalt teenuste hinnatõusust ümber tegema. Näiteks järgmisel laupäeval toimub üle-eestiline käsitööpäev, kus paljudes Eestimaa paikades viiakse läbi käsitöötubasid. Põltsamaa Käsiteokojas seekord käsitööpäeva ei toimu. Arula sõnul ei tasu arvata, et nemad oma üüriraha maksmiseks linnalt raha nurumas käivad, käsi pikal.
Arula sõnul polekski lossikompleksist ümber kolimine mingi teostamatu ettevõtmine. Paraku on nad käsiteokoja kasutuses olevatesse ruumidesse üsna palju investeerinud.
Teisalt leiab Põltsamaa linna külaline käsiteokoja üles just sellest kohast, sest sellele on juba mitme aasta jooksul hoolega reklaami tehtud. Igal pool, kus käsiteokoja naised oma tooteid müümas on käinud, on nende taustal väljas reklaam, mis annab teada, et Põltsamaa Käsiteokoda tegutseb lossikompleksis.
Otsitakse võimalusi lokaalküttele üleminekuks
Jaan Aiaotsa sõnul teatas Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Kaido Kaare talle neljapäeval, et tänu linnavolikogu otsusele eraldada lossikompleksi küttevõla katteks 10 000 eurot, võib küttekraanid lahti keerata.
Jaan Aiaots tõdes, et senise küttesüsteemiga lossikompleksile sooja andmist jätkata ei saa ja nad on otsustanud, et sinna tuleb välja ehitada lokaalkütte süsteem. Trassi uuendamiseks kuluv raha on mõistlik kasutada hoopis lokaalse küttesüsteemi ehitamisele ja selle rajamiseks vajaliku laenuraha tagasimaksmisele.
Sel eesmärgil peetakse praegu läbirääkimisi Pelletiküttega. See firma on valmis otsima lokaalse süsteemi rajamiseks projekteerija.
TOOMAS REINPÕLD
