EILI ARULA
Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuht Anti Alasi on uues koolis suutnud rakendada selliseid ideid, mida Eesti koolides esineb väga harva või võeti Jõgeva koolis kasutusele lausa esmakordselt.
Paljudele on ametinimetus “õppejuht” võõras, rohkem teatakse sellist ametikohta, nagu “õppealajuhataja”. Jõgevamaa gümnaasiumis õppejuhi kohal töötav Anti Alasi on Eestis tõenäoliselt üks esimesi, kes otsustas õppealajuhataja ametinimetuse vahetada õppejuhi oma vastu. “Kui ma 2002. aastal Lähte ühisgümnaasiumisse tööle asusin, siis ma lugesin õigekeelsussõnaraamatust õppealajuhataja definitsiooni. Seal oli kirjas, et parem nimetus oleks õppejuht,” rääkis ta. Selle nimetuse ta endale õppealajuhataja koha peal töötades ka külge pookis. Enam kui kümme aastat tagasi oli Alasi Eestis tõenäoliselt esimeseks õppejuhiks. Nimetus “õppejuht” on tema meelest täpsem kui „õppealajuhataja”, täpselt samamoodi, nagu teame me igapäevaselt ametit infojuht, mitte infoalajuhataja ja arendusjuht, mitte arendusalajuhataja.
Õpetajaameti juurde jõudis Võrumaalt pärit Anti juba üsna varakult, isegi enne ülikooli astumist. “Tegin ülikooli sisseastumiskatsed 1994. aastal, kuid sisse ei saanud. Selle asemel läksin kaitseväkke ning pärast seda töötasin Rõuge vallas Nursi põhikoolis, kus õpetasin eesti keelt ja kehalist kasvatust. Sealt selle õpetajapisiku endale külge saingi. Uuesti tegin ülikooli sisseastumiskatsed 1996. aastal ning siis sain sisse ja asusin õppima kasvatusteadusi,” meenutas Alasi.
Pärast Nursi koolis õpetamist siirdus ta Kaimi põhikooli ning pärast seda Lähte ühisgümnaasiumisse õppejuhiks. Lähtel töötas Anti aastatel 2002.-2011. Sealt sundisid teda lahkuma uued väljakutsed ning vabanenud koht Hugo Treffneri gümnaasiumis. Töö Treffneris oli talle küll meele järgi, kuid tema peas kerkis hunnik häid ideid, mida polnud tal võimalik Tartu koolis rakendada. “Hugo Treffneris oli juba oma väga kindel süsteem mis toimis hästi ning hästitoimivat süsteemi pole ju mõtet muuta,” põhjendas Alasi töökoha vahetust.
Jõgevamaale maksimaalselt kaks gümnaasiumi
Tulla tööle täiesti uude linna ja uude kooli, mille käivitamise juures saab ise olla ja asju hakata oma äranägemise järgi sättima, oli Anti Alasi jaoks piisavalt intrigeeriv ja põnev, et end proovile panna. Suur osa innovaatilistest ideedest, mida Jõgevamaa gümnaasiumis on rakendatud, on õppejuhi välja mõeldud või välja pakutud. “Gümnaasium peab olema ettevalmistus kõrgkooliks. Olen alati mõelnud, et gümnaasium võiks ikkagi olla põhikoolist eraldi,” sõnas Anti Alasi.
Praegu läbi viidav haridusvõrgu korrastamine on Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuhi sõnul äärmiselt vajalik ning tervitatav nähtus. Tema arvates tehakse haridusvõrgu korrastamisega praegu seda, mida oleks pidanud tehtama kõige pealt haldusreformiga, ehk Eestis viiakse läbi vajalikud reformid vales järjekorras.
Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuht leiab, et paljud vajalikud ning paraku ka ebapopulaarsed otsused tuleks vastu võtta riigi tasandil ning see puudutab ka paljuräägitud hariduse ja haldusreformi. “Tuhande elanikuga omavalitsused ei suudagi näha suuremat pilti, mis on tarvis riigi paremaks toimimiseks,” lisas Alasi. “Jõgevamaal võiks olla peale Jõgevamaa gümnaasiumi veel üks gümnaasium, näiteks Põltsamaal,” sõnas Alasi, viidates sellele, et ülejäänud gümnaasiumite ülal pidamine pole nii väikese maakonna jaoks otstarbekas.
Selleks, et õpilastel oleks võimalik maakonna kaugematest piirkondadest Jõgeval koolis käia, oleks tarvis Jõgevale luua õpilaskodu, mida hetkel pole. Gümnaasiumi õppejuht märkis, et paarikümnekohalisest õpilaskodust Jõgevamaa gümnaasiumi jaoks täiesti piisab. “Õpilaskodu võiks olla näiteks gümnaasiumi kõrval asuvas täiskasvanute keskkooli hoones,” mõtiskles Alasi. Sel teemal on kooli juhtkond pidanud aru ka linna- ning maavalitsusega, kelle esindajad mõttega päri on, kuid ideid, kuidas ja mis vahenditega õpilaskodu luua, hetkel napib.
Streik ei too palgaraha juurde
Mis puutub haridusse suunatavasse rahasse, siis Anti Alasi leidis, et riigipoolne rahaline panus haridusellu on piisav, kuid raha ei kasutata alati kõige otstarbekamalt. „Meil investeeritakse haridusse SKP-st üsna suur osa võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Samas kulub see peaasjalikult lagunenudkoolide remondiks ja küttekulude katteks. Leian, et nii palju koole ei ole mõistlik ülal pidada,”“ tõdes Alasi.
Haridustöötajate palgaseisu ja streigi kohta märkis Alasi järgmist: “Ma küsisin isiklikult eelmisel aastal peaminister Andrus Ansipi käest, kas õpetajate streik muutis valitsuse seisukohta ning peaministri vastus oli “Ei!”. Mina isiklikult leian ka, et streik ei too raha juurde, kuigi austan õpetajate soovi streikida,” rääkis ta. Tema hinnangul saab probleemile tähelepanu juhtida ka muid meetodeid kasutades.
Alasi seisukohaks on, et tarvis on näha tervikut, mõelda suuremalt ning mitte loota riigilt ainult probleemide lahendamist. “Ma ei ole maailmavaatelt selline, kes ütleb, et riik pangu ainult raha juurde, tõstku palgad kolm korda kõrgemaks ning kõiksugu hüved peaksid olema tasuta. Raha saab küsida juurde ka läbirääkimiste teel. Riigi sundseisu panemisega tekitatakse vaid lisapingeid,” tunnistas Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuht.
Mõned innovaatilised ideed Jõgevamaa gümnaasiumis
*Õppetunni pikkus 75 minutit
Õppejuht Anti Alasi on juba ammu arvanud, et 45 minutit ainetunni jaoks on gümnaasiumiastmes liiga lühike aeg ning 90 minutit jällegi liiga pikk. 75-minutise tunni pikkuse juurde jõuti õppejuhi sõnutsi katse-eksitus meetodil.
*Õppeaasta on jaotatud kolmeks õppeperioodiks
Perioodõpe pole Eestis küll uus, kuid kolmeperioodist õppesessiooni rakendatakse seni siin koolides vähe. Jõgevamaa gümnaasiumis lõppeb iga õppeperiood arvestuste nädalaga, kus sooritatakse arvestuslikke töid kuni viies õppeaines.
*Valikaineid on võimalik reaalselt kõigil ise valida
Kui sageli piirdub Eestis gümnaasiumiastmes õppeainete valik õppesuuna valikuga ning valitud õppesuunas on nii öelda valikained ette antud, siis Jõgevamaa gümnaasiumis saab iga õpilane ikkagi ise välja pakutud valikainetest endale meelepärased välja valida. Valikainete valimist piirab vaid õppegrupi täituvus. „On selge, et mõni aine on teistest populaarsem, näiteks ei saanud sel aastal kõik soovijad osa võtta soome keelest, sest rühma mahtus vaid paarkümmend õpilast, kuid aine osutuks valituks viiekümne õpilase poolt,“ rääkis Anti Alasi.
*Koolitunnid algavad kell 8.30
Kui mujal koolides on konsultatsiooniajad pärast koolipäeva lõppu, siis Jõgevamaa gümnaasiumis algavad konsultatsioonid kell 8.00 ning seetõttu nihutati tavalise õppepäeva algust poole tunni võrra edasi. „Leiame, et pärast koolipäeva lõppu on õpilased nii väsinud ning ei suuda konsultatsioonitundides piisavalt keskenduda, seega arvasimegi, et mõistlik oleks konsultatsiooniajad jätta hommikuks.
*Tsentraalne järelvastamine
Hinde parandamiseks ei pea Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased minema iga kord töö uuesti sooritamise jaoks eriala õpetaja juurde eraldi järelvastamise tundi. Järelvastamine toimub kord nädalas kahe õpetaja valvsa pilgu all, kus iga aineõpetaja on jätnud õpilase jaoks töö, mida soovitakse uuesti teha ning ühes järelvastamise tunnis osalevad erinevate klasside õpilased sooritades töid erinevates ainetes. Selle asemel, et järelvastamistunde viib läbi iga aineõpetaja eraldi, kus tal on klassis vaid paar õpilast, jälgib töödele järelvastamist vaid kaks õpetajat ning õpilased lahendavad ühes ruumis ühel ajal enda soovitud kontrolltöö ülesandeid. Sellega hoitakse õpetajate tööaega kokku.
*Kooliaasta lõpus üks nädal vaid valikainete jaoks
Iga õppeaasta lõpus on plaanis Jõgevamaa gümnaasiumis läbi viia praktiline valikainete nädal, kus terve nädala jooksul õpitakse vaid ühte valikainet ning seda viivad läbi õpetajad väljastpoolt kooli. “Näiteks on meil psühholoogias läbi viia praktikume ja sooritada videoanalüüse, bioloogias tahame korraldada metsalaagri jne,” rääkis kooli õppejuht.
Tulevikus kindlasti tunnustatud koolijuht
Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi nimetas Anti Alasit väga selgelt “kes-teeb-see-jõuab” inimene.
“Tema töö tulemused on enamasti selged, üheselt mõistetavad ja efektiivselt toimivad lahendused. Ta on ennast pidevalt täiendanud, hoides end kursis Eestis ja maailmas toimuvaga nii hariduses kui ka laiemalt.”
Vabal ajal on Anti pühendunud mitmetele hobidele: ta mängib võrkpalli, tegeleb rahvatantsuga, mängib saalihokit ja tegeleb Eestis väga kõrgel tasemel petankiga.
“Anti on suurepärane suhtleja ning tema huumorimeel aitab lahendusi leida ka keerulisemates situatsioonides. Ta on mitmete uuenduslike ideede kandja ja arendaja, Jõgevamaa gümnaasiumi õppesüsteemile aluse panija ning nii praegu kui tulevikus kindlasti tunnustatud koolijuht.”
