Juba hulk aastaid on Põltsamaa kandis traditsiooniks korraldada sügiseti rehepeksupäev, kus huvilistele esitletakse endisaegset rehepeksutehnikat ja näidatakse, kuidas see töö hulk aastakümneid tagasi käis.
Tänu Pajusi valla ettevõtlikule põllumajandusettevõtte juhile ja külaseltsi liikmele Lembit Paalile on nüüd võimalik rehepeksupäeva korraldada ajaloohõngulises Loopre talus, kus on selleks piisavalt ruumi ja kus lisaks rehepeksumasinate ning tööprotsessi uudistamisele said huvilised taluhoonetes tutvuda vaiba kudumise, villa kraasimise ja lõnga ketramise ning või valmistamisega. Lastel aga oli võimalus hobuse seljas ratsutada.
Põhitegijate suurim mure on leida uusi noori huvilisi
Seniste rehepeksupäevade peategijateks on ikka olnud Põltsamaa mehed Valdeko Kippus ja Evald Põldmaa. Valdeko Kippus meenutas, et tema sai omaaegsete rehepeksumasinatega tegeleda viie aasta vältel, 1945-1950 aastani, mil ta armeeteenistusse võeti. Sealt naastes enam niisugused rehepeksumasinad kasutusel ei olnud. Kuid huvi nende masinate vastu säilis ja hilisemal ajal bussijuhi ametit pidades hakkasid nad koos Evald Põldmaaga selliseid masinaid otsima ja töökorda seadma.
Valdeko Kippuse sõnul on tema käes all kolm rehepeksumasinat korda saanud. Tehnikahuvilise vanahärra suureks sooviks on, et ikka noori tehnikahuvilisi mehi peale kasvaks, kes nende masinatega edasi toimetavad, sest nende põlvkonna inimeste elutöö on nüüdseks juba tehtud. Kippuse sõnul oli tema kuue-seitsme aasta vanuses juba kõva töömees. Valdekole teeb muret, et tänapäeva noortele seoses töö tegemisega igasuguseid keeldusid rakendatakse. Elupõlise masinamehe sõnul ei arene nii noortes välja inimesele vajalikud tööharjumused.
Tänaseks on Valdeko Kippuse sõnul ta juba 14 korral endisaegset rehepeksu huvilistele esitlenud. Mõned korrad tegi ta seda oma kodu juures, kus selleks oma isiklikul aiamaal spetsiaalselt viljagi kasvatas.
Kippus lausus tunnustavaid sõnu ka Lembit Paali aadressil, kes on võtnud oma südameasjaks Loopre talu taastamise ja otsinud ning leidnud võimalusi seal erinevate tegevuste korraldamiseks.
Koera- ja lambavillased sokid muutuvad pestes pehmemaks
Villa kraasimisega ametis olnud Kaidi Visk Põltsamaa käsitööseltsist lausus, et tegeleb koera villast lõnga valmistamisega. Tema kinnitusel oli villa kraasimise vastu huvi tundjaid palju ja masina juures seisis tükk aega järjekord. Kaidi Visk lausus oma tegevuse tutvustamiseks, et kraasimine kujutab endast kammimise protseduuri, kus koeravillast kammitakse pusad välja ning eraldatakse lühemad ja pikemad karvad. Nendest karvadest saab voki või kedervarre abil juba lõnga valmistada. Niipalju nagu peost kraasitud villa kedervarre peale lastakse, niisuguse läbimõõduga see lõng ka tuleb.
Edasi korrutatakse koeravillast valmistatud lõng lambavillaga. Kaidi Viski sõnul on enne pesemist lõng natuke kõva, aga pärast pesemist muutub see lõng hästi pehmeks. Koera- ja lambavillast valmistatud sokidki muutuvad kandes järjest pehmemaks. Pealegi on sellisel villal head raviomadused ja Visk soovitas niiviisi valmistatud esemeid kindlasti kanda.
Võitegu võttis aega vaid 15 minutit
Rehepeksupäeval inimestele värsket oma valmistatud võid pakkunud Tiina Lippant Eesti Piimandusmuuseumist lausus, et nemad tulid sinna Pajusi külaseltsi juhatuse liikme Aili Soolepa palvel. Lippanti sõnul on selle võimasina vanuseks, millega nad kohapeal võid valmistasid, 80 aastat.
Piimandusmuuseumi esindaja sõnul kasutavad nemad natuke nüüdisaegsemat võimasinat võrreldes näiteks Kurgja Talumuuseumi või Eesti Põllumajandusmuuseumiga, kus kasutatakse puidust võimasinaid.
Lippant lausus, et nende kasutatavas masinas võtab võitegu aega kõigest 15 minutit. Tegelikult saab selle masinaga isegi 5 minutiga või valmis teha, aga sellisel või kvaliteet pole päris selline nagu tegelikult olema peab. Või valmistamise kiirus oleneb labade ringi ajamise kiirusest, kus õige kvaliteediga või saab siis kui ühes sekundis teha vändaga üks ring.
Tiina Lippanti sõnul neil ka väljapool muuseumit tegevust jätkub, sest oma paari tööaasta jooksul on ta Eestile võimasinaga tiiru peale teinud, ehkki Saaremaale pole ta veel jõudnud. Kui inimestel võist isu täis saab, siis teevad nad selle masinaga sõira, jäätist ja kohukest ka.
TOOMAS REINPÕLD
