Oma perifeerse elukoha tõttu olin selle bussiga sõidus alles teist korda. Just käisin Ida-Virumaa ekskursioonil, kaevandusmuuseumide ja Purtse kindluselamuga, mis oli ka huvitav ja mõjus. Aga omnibussi reisil käisime teistes paikades.
Selle sõidu kallutatus oli paekivi poole, karjääre ja isegi ajaloolisi hooneid uurides oli esmane pilk ehituskivile, mille kohta andis seletusi paest kõike teadev (see on, arvan, kõigi osavõtjate arvamus) paevana Rein Einasto. Väike huumor oli tal ka omast käest võtta. Kui talt küsiti Peterburi Maria teatri suurimat teatrielamust, oli ta vastanud: “Vundament!” Põnev, kuidas ainuüksi Ambla kiriku paekivist piirdeaeda andis pikalt uurida ja kommenteerida!
Esimene peatus oli Käravetel, mis asub Järva maakonnas Ambla vallas Ambla jõe ülemjooksule rajatud paisjärve kaldal ja mille olemasolust ei olnud mul aimugi. Käravete olnud juba keskajal suur asula, esimest korda mainitud 1540.aastal. Mõis rajatud 17. sajandi algupoolel. Klassitsistlikus stiilis poolkelpkatusega kivist mõisahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel, hilisemast ajast on pärit ait ja tall-tõllakuur, mida Eesti mõisate kõrvalhoonetest peetavat ühtedeks kunstipärasemateks. Kaitse alla on võetud veel graniidist sild ja kaks dekoratiivset aiavaasi.
Nõukogude ajal oli hoone kultuurimaja ülesannetes. Aga bussirahvale tundus just see olek, millises mõisakomplekt praegusel ajal on, masendav. Paistab, et keegi siin praegu midagi ei liiguta. Järva Muinsuskaitseameti vaneminspektor Tiit Schvede on inspekteerinud mullu 8.mail ja märkinud seisundiks: halb. Aga kuskil pole andmeid, mida edasi plaanitakse.
Avalikest andmetest nähtub, et pärast taasiseseisvumist pani Ambla vald mõisaansambli müüki kui peremehetu vara. 2002 müüdi see enampakkumisel ühele firmale, kes kahe aasta pärast mitu korda kallimalt müüs uuele firmale, kes samal päeval müüs edasi järgmisele firmale, seda peaaegu kaks korda kallimalt, nood aga kaheksa aasta möödudes firmale, mille omanik tol ajal oli kustutamishoiatusega ja nüüdseks ongi äriregistrist kustutatud. Kas kaitsealuseid hooneid võibki muudkui edasi müüa, et tingimusi ei seatagi? Viimase võõrandamise tegi riigikogu liige ja seda veel firmale, kes võõrandajale teadaolevalt oli pankrotti minemas…
Jaan Einasto juhtimisel sai käidud mitmes karjääris, viimasena Injus, kus pidi leiduma kõige sobivam ehituskivi, värvuselt kollakas või beežikas. Sinna tuli teha jalgsimatk, sest kohati oli äsjarajatud tee porine. Sai teada, millisest lademest mingi paekiht pärineb, milline on olnud selle teke, milliseid kivistisi on näha. Paevana pahandas, kui mõnest karjäärist oli hangitud näiteks kruusa või liiva ja paelahmakad olid lihtsalt kõrvale ladustatud. Sain aru, et kaevandama peaks komplekselt ja pärast tuleks ümbrus korrastada, näiteks rajada veekogu või siis tasandada ja taimestada.
Ei jäänud käimata ka Porkuni kivises muuseumis, mida võib maailma ulatuseski lugeda haruldaseks. Seal on näha Eestis leiduvast paest 70 eri vormi. Selle perenaine Ella Vikk andis väga praktilisi selgitusi ja ülesandeid. Paest ehitatud torni katusel käimine oli enese proovile panek, üles saab ju ikka paremini, kui alla…
Põhjalikult rääkis Ambla kiriku ajaloost koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe. Parajasti olid Amblas motosportlased, kes ka kirikut vaatamas käisid, torni ronimisega ei hakanud me aega viitma, sest tahtjaid oli palju ja seda sai teha vaid kolmekaupa.
Looduse omnibussi reisid on kestnud juba üle kümne aasta tänu tublile organiseerijale Jaan Riisile. Osaleda võivad muidugi kõik, palju on ka vanemas eas inimesi. See on hea, et on segaseltskond ja ka see, et on kontimööda võimalus tutvuda paikadega omaenda Eestis, kiirustamine ei ole eesmärgiks.
i
EHA NÕMM
