Tänavu oli hea odra-aasta

Jõgevamaa põldudel kasvatatud teraviljadest andis tänavu mitmel pool kõige parema saagi oder. Põllumehed kiidavad ka rapsi- ja rüpsisaake, aktsiaseltsis Pajusi ABF võib aga eriti rahule jääda suvinisuga.

Puurmani põllumajandusühistus kasvatati otra 330 hektaril ja keskmiseks saagiks saadi kuivkaalus 4,5 tonni hektarilt. “See on meil üks kõrgemaid odrasaake läbi aegade,” ütles juhataja Arvi Kink. “Ega hea saagikuse põhjust ei oska täpselt öeldagi. Kindlasti mõjus odrale hästi suvine ilmastik ja vahel lihtsalt on nii, et üks või teine põllukultuur kasvab teistest jõudsamalt,” tõdes ta.

 

Oder oli saagikas ka Torma kandis ning Pajusis

Tänavust aastat nimetas odra-aastaks ka Torma valla põllumajandusettevõtte Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots. “Külvasime otra 300 hektarile ja saagiks tuli keskmiselt 4,5 tonni hektarilt. Nii jätkub meile otra piisavalt veisekarja toitmiseks ja teatud koguse saame seda ka turustada. Müüme otra aktsiaseltsile Baltic Agro ning tulundusühistule Vooremaa Viljakasvatajad.”

“Hiline oder andis meilgi üsna korraliku saagi. Varase odra koristamisega jäime aga pisut hiljaks,” nentis aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal. “Parima saagi koristasime aga seekord suvinisult. Saagikuse mõttes pole aga aastad kunagi ühesugused. Kui näiteks rääkida söödavarumisest, siis heintaimed kasvasid tänavu kesisemalt kui mõnelgi varasemal aastal,” tõi Paal näite..

 

Rahule jäädi ka õlikultuuridega

Andrus Palootsa sõnul võib rahule jääda ka õlikultuuride saagiga. “Tali- ja suvirapsi kasvatasime Vaiatu Agris kokku 250 hektaril ning keskmiseks saagiks tuli kolm tonni hektarilt kuivkaalus,” lausus ta.

Õlikultuuride saagikust kiitis ka Mällikvere põllumajandusühistu juhataja Meelis Kaljuste. “Suvirapsi saime kolm ja talirapsi neli tonni. Mis teraviljadesse puutub, siis kõige paremini läks suvinisuga, mille keskmiseks saagiks viis tonni hektari kohta. Talinisuga olid aga seoses kehvade talvitumistingimustega lood allpool arvestust. Otra kasvatame 124 hektaril. Saagiks saime hektarilt neli tonni, mida võib pidada keskmiseks tulemuseks,” lausus Kaljuste.

 

Viljasaak sama suur kui mullu

Statistikaameti prognoosi kohaselt oli tänavu aastane teraviljasaak Eestis kokku 992 400 tonni, mis jääb enam-vähem samale tasemele mullusega.

Prognoosi kohaselt moodustab teraviljasaagist oder 446 000 tonni, talinisu 135 000 tonni, suvinisu 275 300 tonni, kaer 89 100 tonni ning rukis 21 900 tonni. Eelmise aastaga võrreldes on prognoosi kohaselt rukkisaak vähenenud 61,6 protsenti ning talinisusaak 54,4 protsenti. Kaerasaak suurenes aastaga hinnanguliselt 13,6 protsenti ning odrasaak 31,1 protsenti. Suvinisu on prognoosi kohaselt eelmise aastaga võrreldes 41,6 protsenti rohkem.

Hektarilt saadi tänavu prognoosi kohaselt keskmiselt 3214 kilogrammi teravilja. Odra keskmine saagikus oli tänavu hinnanguliselt 3398 kilogrammi hektarilt, eelmisel aastal oli see näitaja 3130 kilogrammi hektarilt. Talinisu saadi hektarilt prognoosi kohaselt keskmiselt 3104 kilogrammi ning suvinisu 3497 kilogrammi. Rukki keskmine saagikus on 1911 kilogrammi hektarilt ning kaera keskmine saagikus 2561 kilogrammi hektarilt.

Kartulisaak on statistikaameti prognoosi kohaselt võrreldes eelmise aastaga vähenenud 8,8 protsenti 126 600 tonnini. Rapsiseemne saak on sel aastal hinnanguliselt 159 500 tonni, mida on 1,1 protsenti enam kui mullu, ning kaunvilja saak 26 700 tonni, mida on aasta varasemaga võrreldes üle kahe korra enam.

Kartulit saadakse prognoosi kohaselt tänavu keskmiselt 19 800 kilogrammi hektarilt, rapsiseemet 1881 kilogrammi hektarilt ning kaunvilja 2254 kilogrammi hektarilt.

 

Saagikoristus oluliselt varajasem

Statistikaameti teatel oli septembri keskpaigaks koristatud 97 protsenti teravilja, 79 protsenti rapsi ja rüpsi ning 47 protsenti kartuli kasvupinnast.

Tänavu koristati saak eelmise aastaga võrreldes oluliselt varem.  Taliviljasaak  jäi koristuspinna hektarilt mullusest väiksemaks, samas oli suviviljasaak suurem. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud ka rapsi ja rüpsi, herne ning kartuli saagikus.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2013. aastal teravilja 308 700 hektaril, sellest on teraks koristatud 97 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3317 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 1981, nisu 3458, otra 3475 ja kaera 2664 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 84 800 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, samuti üle kolmveerandi suvirapsi ja -rüpsi kasvupinnast. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2000 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 6400 hektaril, millest 47 protsendil on  see ka võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 21 982 kilogrammi kartuleid.

JAAN LUKAS