Alates suvest töötab Kuremaa avatud noortekeskuses uus noortejuht — Annika Tuvike. Tal on plaanis viia noori kokku innustavate eeskujudega ning arendada kogukonnatööd. Annika kinnitas, et kui on vähemalt üks inimene, kelle silmad ta särama panna suudab, on tema tööl mõte sees.
Annika sõidab viiel päeval nädalas bussiga Palamuselt Kuremaale. “Täna on tõeline ebaõnnestumiste päev,” ohkas noortejuht. Kõigepealt põletas ta käe ja siis nõelas mesilane teda jalga. Jääkott jalal, mõtles Annika, mida üllatuslikku päeval talle veel varuks on. Kuid rõõmus nägu ja aeg-ajalt kõlavad naerurõkked annavad märku, et tulemas on ainult head.
Noortekeskuse ruumid olid kella kolme paiku veel tühjad. Noorsootöötaja selgitas, et paljud on alles koolis ja jõuavad siia bussiga hiljem. Mõni käibki ainult korraks läbi ja ruttab seejärel juba trenni. Suvega võrreldes käib noort rahvast siin peaaegu poole vähem. Seda oligi oodata, sest mõned aktiivsemad rääkisid juba suvel, et nad sügisel enam nii sageli käia ei saa. Kui esimeste koolinädalate rutt vaibub, siis on rahvast loodetavasti jälle rohkem, kuid uuel noortejuhil on plaanis lähiajal keskuse lahtiolekuaegu muuta.
Enamik seltskonnast saabub siia alates kella neljast, kuid varsti minnakse trennidesse. Kui need lõpevad, on noortekeskuse uksed juba suletud.
Kui tasustatud töötundide arvu silmas pidada, siis saaks noorsootöötaja olla ainult uksehoidja. “Üks täiskasvanu kambas, et punkriks ei läheks,” nentis Annika muiates.
Kui noortekeskuses on töötaja poole kohaga, peab vallal olema kõigi keskuste peale vähemalt üks palgaline projektikirjutaja, kes tunneb valdkonda. Nii oleks noorsootöötajal võimalik tegelda keskuse külastajatega nii palju kui vaja. Praegu on ikka palju tööd, mis tuleb perekonna arvelt ära teha. Ukse sulgemisega tegemised ei lõpe. Paljud mõtted ja ülesanded tulevad koduteele ja kojugi kaasa.
Unistuste töö otsingul
Annika jutustas, et otsis endale rõõmu pakkuvat töökohta kaua. Nelja lapse kasvatamisele pühendunud ema on olnud Luua klubis kultuuritöötaja ning Luua metsanduskooli huvijuht. Kuremaa noortekeskuses on ta leidnud meeldiva töö, sest siin on tal võimalused eneseteotuseks. Tore on töötada noortega, kel kõik on ees, tuua nendeni maailma mitmepalgelisus.
“Millal siis veel, kui mitte nüüd – kui noor on keskuses ja avatud pakutavale,” kinnitas noorsootöötaja.
Kui koolitee on katkenud ning elatakse oma kodukohas antavast sotsiaalabist, on juba hilja noore inimesega tegelema hakata. Annika on veendunud, et tema eesmärk on näidata noortele mitmesuguseid võimalusi. Keegi neist ei peaks tundma, et maakohas elamine tulevikule piiranguid seab. Noored võiksid kohtuda huvitavate inimestega, näiteks muusikute, maailmarändurite, näitlejatega, kes räägiksid neile oma elust ja kogemustest. Annika peab oluliseks just murrangulist perioodi elus, mis innustaks edasiste valikute tegemisel. Nii näevad noored, et kõigil on võimalused ja ka ebaõnnestumiste järel võib tulla edu.
Annika arvates on peamine, et noorsootöötaja on olemas ning leiab võimalusi noortega koos tegutseda. Ta kinnitas, et noored on palju õnnelikumad siis, kui saavad midagi oma kätega teha, mitte ainult arvutimänge või piljardit mängid. Mängudki võiksid olla praktilised ja arendavad.
Noorsootöötaja sõnul on talle on silma hakanud X-boxi (Rocksmith Guitar Bundle) mäng, mida saab ühendada elektrikitarriga. Nii saab mängija ka ise mõne viisijupi selgeks õppida. Annika hinnangul oleks see väga hea võimalus neile, keda huvitab pillimäng. Pole vaja palgata õpetajat, kui keskusel nagunii raha napib.
Keskusse jõudnud Johanna ja Evelyn hakkasid kohe laudu ümber paigutama, sest Johannal on laupäeval sünnipäev, mida ta siin tähistada tahab. Siia mahuvad kõik sõbrad lahedasti ära. Evelyn kinnitas omalt poolt, et praegune noortekeskus on endisest parem: see on kauem lahti ning Annika alati ootamas. Johanna lisas, et täiuslikkusest on puudu ainult ATV või mõni vana motikas, mida putitada.
Annika nentis, et paljud noored on tehnikahuvilised. Tehnikaringil oleks siin kindlasti menu, sellest ei tahaks ilmselt ükski kohalik laps ilma jääda.
Tagasilöögid ja väljakutsed
Annika on uuele tööpostile asudes seisnud silmitsi nii mõnegi väljakutsega. “Olin harjunud nii-öelda metsaeluga ja sellega, et võin öösärgis ringi lipata. Tulla taas keskkonda, kus on palju noori, oli alguselt emotsionaalset raske.”
Annika meenutas, et suvel korraldati mitmeid laagreid. Kui ta ühe laagri lõppedes jalgrattaga koju sõitis, siis ta lihtsalt nuttis stressist.
“Mulle meeldib noortega töötada, aga raske oli olla 24 tundi löögivalmis, mida laagrikasvatajalt oodatakse,” tunnistas ta. Annika on õppinud noorsootööd Tallinna Pedagoogilises Seminaris, kuid ajaga on palju muutunud. Tema õpinguajal ei olnud veel noortekeskusi ega üldse noorsootöö süsteemi välja arendatud.
Annika peab oma uuel töökohal suurimaks väljakutseks projektide kirjutamist. Kuid ta oli optimistlik ning lubas, et peagi on tal asi nii käpas, et kirjutab neid kas või kinnisilmi.
Ilma projektideta oleks noorsootöötaja ju suuresti ainult uksehoidja.
Tulevikus on plaan arendada noortekeskuses kogukonnatunnet. Näiteks käis hiljuti noortekas külas Kuremaa lossi arendusjuht, kes tundi huvi võimaliku koostöö vastu. Täpsed plaanid veel paigas ei ole, kuid Annika näeb, et tuleviku ettevõtmised peaksid olema seotud kodukandiga, et noor oma kodukohta väärtustaks. Mõlemapoolene huvi on olemas. Loomulikult tuleb noorte käest küsida, mida nad eelistavad. Sageli on probleem, et täiskasvanud arvavad, et nad teavad paremini, mida noortele vaja.
Praegu õpib Annika Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhiks ja loovtegevuse õpetajaks ja täiendab sealhulgas noorsootöötaja ja draamaõpetaja oskusi. Viimane aasta on veel õppida jäänud, kuid töö ja pere tõttu tuleb sel aastal akadeemilisele puhkusele jääda. Annika naljatas, et ta on juba nii palju akadeemilisel olnud, et eesmärk on kool enne ära lõpetada, kui vanem poeg ülikooli läheb. Õnneks on sinna veel kolm aastat aega. Annika tunnistas, et tema unistus on olla draamaõpetaja. Mullu juhendas ta Palamuse gümnaasiumis draamaringi ning sooviks sellega tulevikus jätkata. Noortekeskus pole aga tema sõnul kõige parem koht draamaringi korraldamiseks. Selle külastajad vahetuvad, aga näitetükiga tegelemine nõuab pühendumist.
Keskuses on aga mõttekas läbi viia draamaringile mõeldud harjutusi ja mänge, mis pakuvad rõõmu ning aitavad omavahel paremini tuttavaks saada.
MARGE TASUR
