Andrey Kalachnikov, üks neist, kes tõid augustis Jõgevale suure kabe hõngu

 

RIINA MÄGI

Jõgeva linnale on igasuguseid tiitleid välja mõeldud: kord on seda nimetatud külmalinnaks, kord raudteelinnaks, kord naistetantsu pealinnaks jne. Tänavu augusti alguses muutus Jõgeva aga hoopis kabelinnaks. Tõsi, tavalise linlase jaoks jäi rahvusvahelise kabeturniiri toimumine võib-olla märkamatuks, sest kabetajad ei teinud mõistagi nii suurt lärmi kui samal ajal Jõgevat väisanud motomatkajad, ent Rohu tänava koolimaja aulas, kus partiisid mängiti, oli küll tunda “suure kabe” hõngu. Üks, kes seda sinna tõi, oli Moskva suurmeister Andrey Kalachnikov.

 

 

Rahvusvahelist turniiri 64-ruudulises ehk vene kabes peeti Jõgeval neljandat korda ja tänavu osales seal kolm selle ala reitingutabelis esiviiekümnesse kuuluvat meest: Aleksey Domcev Leedust, Laimonis Zalitis Lätist ja seesama Andrey Kalachnikov. Lisaks neile oli kohal 100-ruudulise ehk rahvusvahelise kabe maailma kuues mees Guntis Valneris Lätist, kes tuli ka turniiri võitjaks. Teise koha sai esimest korda siinsel turniiril osalenud Andrey Kalachnikov.

Praegu neljakümne üheksa aasta vanune Kalachnikov hakkas kabega tõsisemalt tegelema üllatavalt hilja, kuueteistaastaselt. Enne seda mängis ta hoopis ragbit.

“Äkki tundsin, et kabe tõmbab rohkem kui ragbi ja läksin spordiklubi Spartak kabesektsiooni,” ütles Andrey Kalachnikov. Ka treener suhtus  minusse vaatamata mu kõrgele” vanusele täiesti normaalselt. Ju ta nägi, et ma pole tulnud nalja tegema, vaid tahan selle alaga tõsiselt tegelda.”

Seitsmeteistaastaselt oli Kalachnikov juba meistrikandidaat, paari aasta pärast tegi aga ilma juba Nõukogude Liidu noorte meistrivõistlustel.

“Ega mul annet vist väga palju ei olnud, aga ma jaksasin palju tööd teha,” ütles mees, kes praegu kannab Venemaa rahvusliku suurmeistri tiitlit. Ta on korduvalt tulnud Moskva tšempioniks, kuulunud kuuel korral Venemaa võistkondlikud kabe meistrivõistlused võitnud meeskonda ning olnud mitmel korral Venemaa individuaalsete meistrivõistluste esikolmikus. Venemaa meistri tiitel on senini siiski veel püüdmatuks jäänud.

“Venemaal on 64-ruudulises kabes konkurents väga kõva. Meil on palju suurmeistri tiitliga võistlejaid ja ka maailmameistri tiitel kuulub praegu Jakuutias elavale Gavril Kolesovile. Selliste vastaste vastu mängides pole lihtne meistriks tulla,” ütles Andrey Kalachnikov.

Kui tema esimeste aastate saavutustes oli suur roll treeneril, siis 1990. aastast peale on ta oma sportlasekarjääri edendanud ilma treeneri abita.

“Treenerit on kabes vaja esimese-teise järgu tasemeni, hiljem saab sportlane tavaliselt juba iseseisvalt hakkama. Kui treener on, siis on ta pigem mänedžer, kes sobivaid võistlusi otsib,” nentis Andrey Kalachnikov.

Teretulnud igale turniirile

Tema enda jaoks pole sobivate turniiride leidmine enam probleem, sest tema tasemega mängijad on teretulnud igale turniirile, ning mitte ainult Venemaal ja selle lähiümbruses.

Andrey Kalachnikov pole keskendunud siiski ainult kabetajakarjäärile, vaid käib ka tööl. Samas tunnistas ta, et tema töökoht Moskva linna spordikomitees jätab talle siiski piisavalt aega kabesse süvenemiseks ja turniiridel mängimiseks.

“Kella kaheksast viieni autoremonditöökojas töötades ma kindlasti kabet nii kõrgel tasemel mängida ei suudaks,” tõdes ta.

Moskva spordikomitee on tema sõnul ministeeriumi mõõtu asutus ja temal tuleb seal spetsialistina kaasa aidata mitmesuguste spordiürituste korraldamisel. Venemaa pealinn jaguneb spordielu mõttes kümneks ringkonnaks ning nendesiseseid ja nendevahelisi võistlusi, turniire ja spartakiaade korraldatakse loendamatutel spordialadel.

Moskva-suuruses linnas spordile juba raha jätkub,” ütles Andrey Kalachnikov. “Kabe vaatamata sellele noori siiski väga ei tõmba. Meil on küll laste spordikool, kus on professionaalsed kabetreenerid, ning on ka teatud kogus andekaid noori kabetajaid, aga ala kandepind võiks siiski laiem olla.”

Ka Kalachnikovi enda kaks poega ei huvitu kabest, vaid harrastavad lihtsalt tervislikke eluviise. Venemaa on siiski endiselt tugev kaberiik ja eriti hästi on seal arenenud 64-ruuduline ehk vene kabe.

Mina armastan siiski mängida ka 100-ruudulist kabet. Olen osalenud ka selle ala Venemaa meistrivõistlustel,” ütles Andrey Kalachnikov.

Tema sõnul erinevad 64- ja 100-ruuduline kabe teineteisest umbes nagu sprint erineb pikamaajooksust või laskmine jahilaskmisest.

“Mängu strateegia on kummalgi alal natuke erinev, aga kahe stiili viljelejate vahel on suhted head ning alade omavahelist konkurentsi või “armukadedust” tunda pole,” kinnitas Moskva suurmeister.

Kabe on tema jaoks muutunud juba harjumuseks.

“See on peaaegu samasugune harjumus nagu suitsetamine, ainult et tunduvalt kasulikum,” tõi ta tabava võrdluse. “Kui ma pole tükk aega kabet mänginud, oleks mul justkui millestki puudus.”

Kauamängiv” spordiala

Kabe on tema sõnul n-ö kauamängiv spordiala. Ka üle kuuekümnesed on sel alal veel kõvad tegijad ja löövad kaasa maailmameistrivõistlustelgi.

“Kui nad tunneksid, et neil seal raske on, et vaim või füüsis vastu ei pea, siis nad sinna ei tuleks,” arvas Andrey Kalachnikov.

Tema sõnul on rahvusvaheliste turniiride üheks meeldivaks küljeks võimalus suhelda teiste riikide huvikaaslastega. Jõgevalgi leidis ta eest Guntis Valnerise ja rea teisi ammuseid sõpru, kellega loendamatutel turniiridel rinda pistetud ning tundide kaupa põnevatel teemadel vesteldud.

Meil on alati omavahel millestki rääkida,” kinnitas Kalachnikov.

Turniirid võimaldavad ka palju reisida ning see toidab hästi tippkabetaja ammust huvi geograafia ja etnoloogia vastu.

“Mind huvitavad teistes riikides viibides sealsete inimeste kombed ja mentaliteet ehk lühidalt öeldes see, kuidas nad elavad,” ütles Andrey Kalachnikov. Huvitun ka muusikast ja mu lemmikstiil on reggae. See on Moskvas praegu väga populaarne. Sedalaadi muusikat mängitakse paljudes klubides ja sellest on innustunud paljud minu tuttavad.”

Jõgeval veedetud turniirinädal meeldis Andrey Kalachnikovile väga.

“Kui kabelaudade taga käis kompromissitu võitlus paremate kohtade eest, siis väljaspool turniirisaali valitses väga heatahtlik ja konfliktivaba õhkkond,” sõnas ta. “Võtan siit kaasa väga meeldivad muljed linnast ja inimestest. Eriline tänu turniiri korraldajatele eesotsas Ülar Poomiga! Kaugeltki igal turniiril ei olda sportlaste suhtes nii hoolitsevad. Natuke kahju oli küll sellest, et nii väikeses linnas napib meelelahutust, ent see-eest korraldati meile väga tore ekskursioon, kus värvikas giid Vahur Kukk vene keeles põnevaid lugusid vestis. Eriti hea meel oli mul selle üle, et nägin lõpuks ära ühe Euroopa suurematest järvedest, Peipsi järve. Ma polnud selle ääres tõesti veel kunagi viibinud.”

Ehkki Andrey Kalachnikovi perekonnanimi erineb pisut kuulsa vene relvakonstruktori Kalašnikovi omast, kippusid teised turniiril osalejad tema arvel ikka automaadi-teemalist nalja viskama. Mees ise suhtus sellesse stoilise rahuga.

“Mis vahet seal siis ikka on, kas Kalachnikov või Kalašnikov,” ütles moskvalane muiates. Aga relvatäristamisega on seda meest siiski raske seostada. Pigem ikka mõttespordiga, kus kiirusest ja agressiivsusest olulisemad süsteemsus ning keskendumis- ja süvenemisvõime. Võib arvata, et sümpaatne Moskva suurmeister on tuleva-aastase rahvusvahelise turniiri ajal taas Jõgeval.

“Loodan, et tuleva-aastane Jõgeva rahvusvaheline turniir on veelgi tugevama koosseisuga,” ütles Andrey Kalachnikov.

 

Andrey Kalachnikovi elukäik

Sündinud 29. juulil 1964 Moskvas

Venemaa suurmeister

11-kordne Moskva meister

Kuuekordne Venemaa võistkondlik meister Moskva meeskonnas (üks neist tiitlitest on võidetud tänavu)

Mitmekordne Venemaa meistrivõistluste medalivõitja

Kõik loetletud tiitlid on saavutatud 64-ruudulises kabes

blog comments powered by Disqus