TOOMAS REINPÕLD
Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Põltsamaa ja Tartu vahelisele lõigule kavatsetakse liiklusohutuse parandamiseks ja senisest suurema sõidukiiruse võimaldamiseks ehitada möödasõidurajad. Just sel eesmärgil viiakse läbi koosolekud nendes omavalitsustes, mida see maanteelõik läbib.
Hiljuti Põltsamaa vallas Lustivere rahvamajas teoks saanud rahvakoosoleku avanud maanteeameti lõuna regiooni planeeringute osakonna juhataja Tiit Vunk lausus, et maanteeamet on tellinud eskiisprojekti nimetusega “Põltsamaa-Tartu möödasõidualade projekteerimine”.
Vungi sõnul on olemas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo-Tartu teemaplaneering, milles on ette nähtud see maantee välja ehitada kogu ulatuses neljarealisena. Paraku ei võimalda praegune Eesti riigi majanduslik olukord seda kogu ulatuses teha. Teisalt ühendab see maantee kahte Eesti suuremat linna ja sellel teel tahetakse kiiresti liigelda. Kaherealine tee kiiret liiklemist ei võimalda. Selleks, et liiklemisvõimalusi Tallinna-Tartu maanteel parandada, võeti eeskuju põhjamaadest, kus kasutatakse maantee läbilaskevõime suurendamiseks ja sõidukiiruse tõstmiseks möödasõidualasid 2+1 lahenduse näol.
Põltsamaa ja Tartu vahel 15 möödasõiduala
Niisugustel möödasõidualadel eraldatakse erinevad liiklussuunad trosspiirdega. Tiit Vungi sõnul on praeguseks välja töötatud lahendus alles eskiisprojekt, mida tutvustatakse kohalikele inimestele, kelle igapäevaelu selle elluviimine otseselt puudutab ning kus erinevate ettepanekute ja vastuväidetega arvestada püütakse.
Aktsiaseltsi EA Reng projektijuht Toomas Naelapää lausus, et nende poolt on eskiisprojektis Põltsamaa ja Tartu vahelisel lõigul välja pakutud 15 möödasõiduala. Need alad on paigutatud eskiisprojektis sobivamatesse kohtadesse.
Enamasti asuvad need metsasematel teelõikudel kohtades, kus on hõredam asustus. Möödasõidualade pikkuseks on kavandatud üks-kaks kilomeetrit. Sellistel lõikudel kulgeb ühes sõidusuunas kaks sõidurada ja vastassuunas üks sõidurada. Suuremad ristmikud, kus Põltsamaa-Tartu trass ristub teiste riigimaanteedega, jäävad möödasõidualade vahelistele lõikudele ning hakkavad toimina endisel kujul. Möödasõidualadel Põltsamaa-Tartu trassiga ristuvatel teedel põhitrassi enam tavalisel kombel ületada ega seal vasakpööret teha ei saa. Selleks luuakse möödasõidualade otstesse tagasipööramise kohad. Toomas Naelapää sõnul on möödasõidualad planeeritud kulgema paralleelselt olemasoleva trassiga ja õgvendusi ette nähtud ei ole.
Möödasõidualadel saab veokitest ohutult mööda
EA Rengi konsultant Jaan Kaarnaväli lausus, et kavandatavast projektist parema ülevaate saamiseks koostasid nad Põltsamaa poolsele esimesele Võhmanõmme ja Annikvere ristmiku vahelisele möödasõidualale visualiseeritud ehk 3D mudeli, mida ka Lustiverre kogunenud inimestele demonstreeriti.
Konsultandi sõnul ei kavandata Puhu-Ristist kuni Võhmanõmme ristmikuni mingisugust muudatust. Alates Võhmanõmme ristmikust kuni Annikvere ristmikuni on plaanitud kaks
Erinevas suunas kulgevaid sõiduradasid eraldab trosspiire, mis asub sõidurajast ühe meetri kaugusel. Trosspiirde ja sõiduraja vahelisele alale on kavandatud vibreeriv teekattemärgistus, mis annab autojuhile teada, et ta on trosspiirdele liialt lähedale jõudnud.
Sõidusuundasid eraldav riba on möödasõidualadel võrreldes 2+2 lahendusega kitsam.
Kaarnaväli märkis, et esialgu on selline lahendus sõidukijuhtide jaoks üsna harjumatu. Möödasõidualadel tõstetakse suvisel perioodil kaherealise lõigu vasakpoolsel sõidurajal ehk möödasõidurajal liikumiskiirus tõenäoliselt
Konsultandi sõnul on senine praktika näidanud, et sõidukid, mis on jõudnud
Põltsamaa valla piires kuus möödasõiduala
Kaarnaväli sõnul tekitab möödasõidualade rajamine paratamatult probleeme kohalikule liiklusele. Eskiisprojekt on koostatud selliselt, et möödasõidualasid ei ehitata kohtadesse, kus põhitrassiga liituvad teised riigimaanteed, ning soovitavalt ei rajata neid ka nendesse kohtadesse, kus põhitrassiga liituvad vallateed.
Kindlasti jäävad möödasõidualade piiresse majapidamiste juurde viivad mahasõidud. Nende majapidamiste omanikel tuleb vasakpöördeks sõita kuni tagasipöördekohani.
Tagasipöördekohtade planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et vasakpöörde sooritamiseks ei pikeneks kohaliku inimese teekond sihtpunkti üle kolme kilomeetri. Jaan Kaarnaväli lausus, et üldjuhul välditakse tagasipöördekohtade planeerimist möödasõidualade piiresse. Tema sõnul oleks see halvaks signaaliks möödasõidurajale sisenenud sõidukijuhile, kes teab, et tal on nüüd võimalus ilma takistusteta sooritada möödasõitu kuni kahekilomeetrisel lõigul.
Tagasipöördekoha rajamine möödasõidualale koos trosspiirde katkestamisega tähendaks aga seda, et möödasõidurajal liikuv sõiduk peaks sellel lõigul arvestama vahepeal vasakpööret sooritava sõidukiga, mis tema möödasõiduplaani n-ö ära nullib.
Põltsamaa valla territooriumile jääb kuus möödasõiduala, kus nendest kõige Tartu-poolsem jõuab välja Puurmani valla piiresse. Tartu suunas on kavas rajada seitse möödasõiduala kogupikkuses
Tartust Tallinna suunas plaanitakse rajada kaheksa möödasõiduala kogupikkuses
Paraku ei saa sellise lahenduse puhul, kus olemasolev maantee peab jääma kõrguse poolest endisele tasemele, ka loomatunneleid rajada. Kaarnaväli ütles, et teadaolevalt sõidab Tallinna ja Tartu vahel ööpäevas ca 6000 sõidukit ja liiklusohutuse seisukohast lähtuvalt oleks mõistlik mingis mahus loomatarasid möödasõidualade juurde paigaldada.
Tegemist alles esialgse kavandiga
Lustiveres viibinud spetsialistid rõhutasid, et Põltsamaa-Tartu trassi möödasõidualade rajamise eskiislahendus on alles esialgne kavand, mille järgi midagi ei ehitata.
Paljud küsimused selles osas vajavad veel põhjalikku läbiarutamist ning kaalumist. Küll märkisid asjaosalised, et reaalsete ehitustöödeni võiks jõuda ehk aastal 2017 või 2018.
Toomas Vunk ütles, et kogu Põltsamaa ja Tartu vahelise trassi pikkuses möödasõidualade rajamiseks eelolevast Euroopa Liidu finantsperioodi rahast ilmselt ei jätku. Põltsamaa piirkonna inimestele on heaks uudiseks, et saavutatud on põhimõtteline kokkulepe selles osas, et möödasõidualade rajamist alustatakse trassi Põltsamaa-poolsest otsast.
