Jõgevamaa noored aktivistid jõuavad kõikjale, et muuta kodukandi noorte elu toredamaks. Tegeletakse tööturu teemadega, proovitakse transpordiküsimustele lahendusi leida, korraldatakse koolitusi ja töötubasid ning jagatakse oma kogemusi. Seejuures on kõige tähtsam noorte kaasamine, nende mõtete ja soovide ärakuulamine.
Sel nädalal said Jõgevamaa osaluskogu liikmed Põltsamaa noortekeskuses kokku Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori Raivo Suni ja Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Monika Aasaga. Noored arutlesid, mida on õpilasel vaja, et tööturul hästi hakkama saada, ning kuidas kasutada selleks Jõgevamaa hariduskoostöö võrgustikku.
Noortekogu liikmed olid koosolekule kutsutud omavalitususte liidu poolt, et ühise ajurünnakuga kirja panna ideed noorte praktiliste oskuste parendamiseks. Kaaluti erinevaid võimalusi, kuidas põhikool või gümnaasium saaks koostööd teha Põltsamaa ametikooliga. Jõgevamaa noortekogu liige Kaisa Ets tõi näiteks ametikooli uue köögi, kus põhikooli õpilased saaksid kodundustunde läbi viia. Noortekogu liige Kaarel Vandler leidis, et temagi läheks võimalusel kokanduses lisaoskusi omandama. “See tooks igapäevasest rutiinist välja, oleks ühtaegu huvitav ja kasulik,” lisas Kaarel.
Teise murekohana tõid noored välja puuduliku vene keele oskuse. Kaisa nägi praktikavõimalust Mustvee vene gümnaasiumis.
Aeg tegutseda
Osaluskogu noored vaatasid põhjalikult üle südasuviste noortepäevade töötoas kõne all olnud Jõgevamaa noorte probleemid. Nende põhjal koostatakse 2014. aasta tegevuskava.
Noortepäevade tagasiside põhjal on kohalike noorte keskseks probleemiks transport. Osaluskogu noored tunnevad, et nad saavad selle mure lahendamiseks midagi teha. Esiteks uuritakse maakonna noortelt, millised muudatused oleksid bussiliikluses vajalikud, vaadatakse läbi senised graafikud ning koostatakse ühistranspordikeskusele oma ettepanekud.
Jõgevamaa noortekogu esimehe Laura Pindi sõnul ei ole nende eesmärk uute bussiliinide käikupanek, vaid olemasolevate liinide graafikute muutmine. Transpordi teemadel arutletakse pikemalt 7. novembril Mustvees peetavas osaluskohvikus.
Sellele lisaks tuleb arutlusele neli riiklikku teemat, mida käsitletakse kõigis 15 Eesti osaluskohvikus. Seekord keskendutakse noorte töötuse vähendamisele, omaalgatuse suurendamisele, tubaka, alkoholi ja narkootikumide vastasele ennetustööle ning koolivägivalla vähendamisele. Kindlasti on plaanis korrata 2014. aasta suvel noortepäevi. Senine kogemus on andnud julgust ja teadmist, et noored on huvitatud ning soovivad tutvuda osaluskogu tegemistega ning edaspidi ka ise kaasa lüüa.
“Suvepäevade juures on kõige olulisem see, et maakonna noored eri paigust saavad omavahel tuttavaks. Üks maakond, aga omavahel ollakse võõrad. See on hea tutvumis- ja kohtumispaik,” leidis Kaisa.
Laura, Kaisa ja Kaarel tõdevad, et paljud noorte probleemid on tegelikult kas kohaliku valla või linna lahendada. Näiteks on maakonna noored kurtnud, et prügikaste on vähe. Paljudele ei meeldi, et Jõgeva linnast alevikku viiva tee äär on kommipabereid ja pakendeid täis. Täiendavad prügikastid lahendaksid selle mure.
Lisaks unistavad paljud Põltsamaa noored siserulapargi remondist, kuid siinkohal ei saa osaluskogu otseselt midagi teha, linn peab appi tulema. Loomulikult on noortel võimalik teha ettepanekuid, kuid tegevuseks on vaja abi. Kaarel Vandler lisas, et tegelikult saab iga noor, olenemata sellest, kas ta osaluskokku kuulub, ikkagi projekte kirjutada. Loomulikult on noortekogu jaoks oluline tegutseda maakonna tasemel ning üksikutele kohtadele keskendumine kuulub eelkõige noortevolikogu tegevusse.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal”>Kindlasti kavatseb noortekogu tegelda haridusküsimustega. Plaanis on korraldada temaatiline konverents, kus selgitatakse noortele muudatusi kooli- ja haridussüsteemis: mis saab pärast gümnaasiumi lõpetamist ja millistel tingimustel on võimalik ülikooli astuda.
Maavalitsuse ja omavalitsuste liidu toetusel on plaanis tööle panna Jõgeva õpilasmalev.
Varivalimised
Varivalimised on valimiste simulatsioon, mis korraldatakse 1.–9. oktoobrini üle kogu Eesti. Valima saavad tulla kõik 13–17-aastased. Korraldatakse sedelvalimised, aga ka e-hääletus. Kaarel selgitas, et noor valija peab olema Eesti kodanik ja dokument peab kaasas olema. Noorte osalemist kontrollitakse rahvastikuregistri andmebaasi järgi, seega ei saa keegi väljaspool oma kodukohta valida ega mitu korda valimas käia.
Kaarel meenutas, et tema käis eelmiste KOV valimiste ajal varivalimas ja see tuli kasuks. Nüüd on noormees kindel, et läheb oktoobris pärisvalimistele. Selle mõttega olid päri ka Laura ja Kaisa. Noorte sõnul pole nad veel kindlad, kelle või millise erakonna poolt hääletavad, kuid valimiskampaaniaid on nad jälginud ning on kandidaatide seisukohtadega kursis. Kaisa rõhutas, et see peab olema läbimõeldud otsus. Tüdruk kavatseb jälgida veel valimiseelseid debatte ning langetab otsuse selle põhjal. Neiu rääkis, et valikut jagub, peaaegu iga teine nimi valmisnimekirjas on tuttav, kuid selle järgi ei saa siiski valida. “Ma võin mõelda küll, et mis see üks hääl loeb, aga kui nii arvavad 20, 30 või juba 100 inimest, siis on see otsustava tähtsusega,” nentis Kaisa.
Selleks, et kohalikud noored teaksid 1.–9. oktoobril varivalimistel osaleda, korraldab Jõgevamaa osaluskogu tutvustamisürituse. Tuleval kolmapäeval, 25. septembril oodatakse noori Jõgevamaa gümnaasiumi, kus Jõgeva linnapeakandidaadid saavad neile oma seisukohti tutvustada, seda eelkõige noori puudutavatel teemadel. Näiteks on vaatluse all teema, kas noored tulevad oma kodukohta “külla” või nad elavad siin. Seejärel saavad kandidaadid esitada oma seisukoha, mida nad suudavad teha selleks, et noored jääksid ka tulevikus oma kodukohta elama.
Kaarel Vandler tõdes, et noorte hulgas pole poliitika ja valimised eriti populaarsed. Seetõttu on varivalimised hea võimalus noort selle maailmaga tuttavaks teha. Oluline pole mitte see, kui palju sedeleid valimiskasti libistatakse, vaid see, et oldaks teadlikud ühiskonnas toimuvast ning osataks oma kodukoha poliitilisi arenguid jälgida.
Varivalimiste tulemuste põhjal koostatakse põnev statistika. Kaarel selgitab, et need tulemused liidetakse tavavalimiste tulemustega. Siis on näha, milline oleks tegelik seis, kui 13–17 aastaste noorte hääled oleksid arvesse läinud.
Neil, kes ei tea, mis on varivalimised või kas üldse minna, soovitab Laura vaadata varivalimiste koduleheküljel ja internetis videoid. Neiu hinnangul on need väga heal tasemel, videoklippides osalevad Superstaari saatest tuntud Marten Kuningas ja Norman Salumäe ning ka varivalimisi korraldavad noored.
Kogemusi Türgist
Laura jagas muljeid eelmisel nädalal Türgis toimunud Euroopa Noorte osaluskogude foorumist. Kolmepäevasel kokkusaamisel keskenduti peamiselt Türgi noortele ja nende osalemisele ühiskondlikus elus. Laura selgitas, et Türgis on osaluskogude süsteem veel arengujärgus ning õpitakse ning võetakse eeskuju Euroopas juba toimuvast. Ühe näitena tõi Laura välja selle, et Türgis saab valimisõiguse alles alates 26. eluaastast. Türgi aktiivsed noored soovivad, et nad saaksid samuti 18-aastaselt valima minna.
Kokkusaamisel korraldati ka töötoad. Üks neist keskendus noortele ja internetile, eelkõige kommentaariumides levivatele vihapostitustele ehk küberkiusamisele. Seega on oluline keskenduda interneti turvalisusele ning sõbralikule keskkonnale.
Viimasel õppepäeval kohtusid noored Ankara linnapeaga ning külastati mitmeid noortekeskusi. Laura sõnul on Türgi noortekeskused hoopis teistsugused kui Eestis. Neid on kahte tüüpi — vaestele ja teistele. Türgis on suur probleem selles, et paljud vaestest peredest pärit noored ei saa koolis käia, sest peavad töötama. Seetõttu pingutavadki neile mõeldud noortekeskused, et lapsed tagasi kooli suunata ning nende õppimist toetada.
MARGE TASUR
