Tabivere noormees Kristjan Rosenberg on 19 aastane ja lõpetas kevadel Lähte ühisgümnaasiumi. Äsja sai temast Eesti Maaülikooli tudeng. Kristjan võib liialdamata kinnitada, et kogu tema senine elu on olnud spordiga väga tihedalt seotud ja kindlasti pole tal plaanis niipea oma elukorraldust muuta ega prioriteete pöörata. Noore mehe tõi juba mudilasena spordi juurde ja on aidanud valikule truuks jääda tema isa Toomas Rosenberg, kergejõustikutreener ning juba aastaid ka Tabivere valla spordijuht.
Olid minu meelest üsna pisike, kui Sind isa kannul lippamas nägin. Kui vanalt isa Sind järjekindlalt treenima hakkas?
Olin umbes viieaastane, kui koos isaga võimlas jooksin, palli mängisin, talvel suusatamas käisin. Kui kooli läksin, moodustus Tabiveres just kergejõustiku treeninggrupp, mille treeneriks oli mu isa. 6-7 aastat tegime trenni Tabivere gümnaasiumi vanal staadionil, mille jooksurada oli siis veel killustikuga kaetud. Talvel treenisime muidugi kooli võimlas, aga tihti käisime ka Käärikul ja Põlvas laagrites.
Kas oled kogu aeg isa käe all treeninud?
Kui olin üheksa- või kümneaastane, hakkasime juba teivashüppetreeningutega pihta. Tabiveres meil aga selleks hüppepaika ega vahendeid ei olnud, seepärast hakkasin käima Laiusel, kus mind aitas treener Hendrik Lindepuu. Teivast hüppan muide tänaseni Hendriku juhendamisel, aga nüüd teen seda juba Tartus. Viimased paar aastat olen treeninud ka Toomas ja Katrin Klaubi juhendamisel. Aga isegi praegu, kui mind juhendavad Toomas ja Katrin, on isa minuga trennis alati kaasas. Meil on välja kujunenud tiimitöö, kus harjutavad ka nende treeninggrupi õpilased.
Oled praegu kümnevõistlusemees, mis kinnitab, et oled mitmekülgsete võimetega sportlane, aga milline ala kõigepealt edu tõi?
Kui väike olin, viis isa mind tihti lastejooksudele. Mäletan, et esimesel sellisel võistlusel õnnestus mul teisi üsna suurelt võita. Seista kohe poodiumi kõrgeimal kohal ja saada auhindu oli kahtlemata väga meeldiv, tekkis soov seda tunnet varsti jälle kogeda!
Väiksena sai kõik alad läbi proovitud ning kõige rohkem hakkas mulle meeldima teivashüpe. Vabariiklikel TV-10 olümpiastarti võistlustel tulin esimesel kolmel aastal just teivashüppes esimeseks. Mitmevõistlus tuli mul ka selles sarjas hästi välja, poiste nooremas vanuseklassis tulin esimesel aastal teiseks ja teisel aastal võitjaks.
Noorteklassis olid mul kõige tugevamad alad teivas- ja kõrgushüpe. Olen kogu aeg kõikide kümnevõistluse aladega tegelenud. Seega, et mul ühte konkreetset tugevat ala polnud, siis otsustasingi kümnevõistluse kasuks.
Su isa tegeleb teatavasti ka kiirkõnniga, kas seda ala proovinud oled?
Isa viis mind selle ala juurde juba üsna varakult. Käimine oli mulle teiste aladega võrreldes üsna raske, mis sest, et distantsid olid üpris lühikesed. Aga käimise juures meeldis mulle ausalt öeldes kõige rohkem see, et sain seoses võistlustega üpris palju reisida. Ja ega mul seal kehvasti ka läinud. Olen tulnud esimeseks Bruno Junki mälestusvõistlustel ja võitnud ka mitmeid võistlusi Lätis ja Leedus.
Oled praeguseks juba mitmetel suurvõistlustel oma füüsilised võimed ja närvikava proovile pannud. Millised on siiani võimsaimad muljed, Sinu enda jaoks hinnalisemad saavutused?
Pean seni parimaks tulemuseks 2011. aastal Euroopa noorte olümpiafestivalil saavutatud 5. kohta kõrgushüppes, kui ületasin 2.04. See oli ülivõimas tunne, kui selle viimasel katsel publiku tulist kaasaelamist kuuldes saavutasin! Samal aastal osalesin ka noorte maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Lilles, kus saavutasin teivashüppes 4.50-ga 19. koha. Sealne kergejõustikuareen on seni suurim staadion, kus olen võistelnud. Võttis jala ikka värisema küll, kui ligi 20 000 pealtvaatajat kaasa elas!
Käesoleval aastal võitsin Balti matši Lätis Jekabpilsis juunioride vanuseklassis kümnevõistluse 7487 punktiga ning täitsin nii ka Euroopa meistrivõistluste normi, milleks oli 7050 punkti. Rietis toimunud juunioride EM-il ebaõnnestus tõkkejooks, kus kukkusin. Tulin 15. kohale ja sain kirja 7022 punkti. Sel aastal olen tulnud kahel korral Eesti juunioride meistriks teivashüppes ja kümnevõistluses.
Kui nüüd end lapsepõlve, eriti teismeikka tagasi mõtled, kas pole kunagi tulnud kiusatust vähem pingutada, mitte viimast välja panna, sporti üldse kergemalt võtta?
Ei mäleta küll, et sellist tunnet eriti tekkinud oleks. Võistlustel andsin alati endast kõik, et teistest parem olla. Kui olin nii 14-15-aastane, siis vahel harva tekkis küll mõte, et täna ei viitsi trenni minna, et pigem veedan aega arvuti taga või käin niisama väljas. Aga et enamik mu sõpru samuti minuga koos trennis käisid, siis oli see enamasti päeva üks põnevamaid osi ja tavaliselt ma ei tahtnud sellest ilma jääda.
Tegelikult polegi ma vist ühestki trennist tõsise põhjuseta puudunud.
Isa on Su sportlaseteed lapseeast saati kujundanud, olnud esimene treener. Kas teil spordi teemal vaidlusi ka on ette tulnud?
Ikka on tulnud. Tavaliselt tekivad trennis erimeelsused mõne tehnikaelemendi üle. Ega me kumbki oma seisukohtadest naljalt tagane. Selgusele jõudmiseks küsime nõu teistelt treeneritelt.
Traumad käivad spordimehega teatavasti kiivalt kaasas, kuidas Sinul on läinud?
Väiksena tuli ette jalaväänamisi ja kergeid venitusi trennides. Korra läks isegi võistlustel hüppeliiges. Olin väiksena ka üpris energiline, paras rabeleja, vigastused ongi enamasti pärit sellest east. Põhikooli aega jäi viis luumurdu ja muid kergemaid vigastusi.
Kui Sa ei teeks kümnevõistlust, mis ala oleksid siis valinud?
Kergejõustiku aladest teeksin ma ilmselt kas teivast või kõrgushüpet. Aga mitmevõistluse juures meeldib mulle just see, et ma saan realiseerida oma mitmekülgsust. Ja oluline on ka, et kümnevõistlus on väga vaheldusrikas
Kuidas näiteks suusatamine sobinuks?
Mulle pole suusatamine kunagi väga huvi pakkunud, see tundub kuidagi liiga üksluine.
Aga pallimängud? Tean, et mõnele muidu võimekale sportlasele on vastukarva rüselemine, mis sellega paratamatult kaasneb.
Pallimängudest meeldivad mulle enam korvpall ja võrkpall. Rüselemine mind väga ei häiri, pigem just see, et pallimängudes oleneb tulemus väga palju võistkonnakaaslastest, mulle aga meeskonnatöö väga ei sobi.
Räägime pisut spordivälisest elust ka. Kuidas läks gümnaasiumi lõpetamine, kas eelistasid koolis reaal- või humanitaaraineid?
Lõpetasin gümnaasiumi neljade ja viitega, eksamitulemustega võis rahule jääda. Mulle sobisid koolis pigem reaalained, lemmiktunnid olid füüsika ja muidugi kehaline kasvatus.
Mida praegu õpid?
Valisin Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi ja energiakasutuse eriala.
Kas muudeks hobideks ka aega jääb?
Ega spordi kõrvalt tegelikult muuks aega ei jää. Kui on vaba aega, siis kuulan muusikat, vaatan filme, saan sõpradega kokku.
Ja lõpuks ikka Sinu peamisest sümpaatiast spordist. Kui kauges tulevikus ennast spordiga seotult näed, milline oleks ülim saavutus?
Spordiga tegelen nii kaua kui võimalik. Tahaksin võita medalit suurvõistlustel ja kindlasti osaleda ka olümpiamängudel. Eesmärk on saavutada võimalikult kõrge koht 2015. aastal toimuvatel U-23 Euroopa meistrivõistlustel.
Kristjan Rosenbergi saavutused
Kristjan Rosenberg on Tabivere Rahvaspordiklubi ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi liige. Seoses õppima asumisega Eesti Maaülikooli, on ta järgmisest hooajast selle kõrgkooli spordiklubi liige.
Kristjan on edukalt esindanud Tabivere valda ja Tabivere gümnaasiumi noorte võistlussarjas TV 10 olümpiastarti vabariiklikel võistlustel, kus võitis kokku seitse individuaalset esikohta. Ta on edukalt esindanud koduvalda ja –maakonda Eestimaa Spordiliidu “Jõud” meistrivõistlustel, Eesti valdade ja Jõgevamaa suvemängudel. Ta on võitnud Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlustelt kokku 7 kuld- , 7 hõbe- ja 2 pronksmedalit ning tulnud Balti noorte maavõistluse võitjaks kahel korral teivashüppes ja ühel korral kümnevõistluses. 2011. aastal osales noorte maailmameistrivõistlustel Lilles ( FRA ), kus saavutas teivashüppes 4.50-ga 19. koha. Samal aastal osales Euroopa noorte olümpiafestivalil Trabsonis ( TUR ), kus saavutas kõrgushüppes 2.04-ga 5. koha, olles Eesti sportlastest parim. Käesoleval aastal võistles Euroopa juunioride meistrivõistlustel Rietis ( ITA ), kus saavutas kümnevõistluses vaatamata kukkumisele tõkkejooksus 15. koha ja sai kirja 7022 punkti.
Käesoleval hooajal võitis Kristjan Balti mitmevõistluse maavõistlusel juunioride kümnevõistluse 7487 punktiga, millega asub juunioride maailma hooaja edetabelis 11. kohal. Parimad tulemused kümnevõistluse aladel on järgmised.
Allikas: Kristjan Rosenbergi treeningettevalmistuse projekt aastateks 2013-2016
i
KAIE NÕLVAK
