Suurfarmi juurde loodud põllumajandusühistus tegeldakse praegu taimekasvatusega

Kakskümmend aastat tagasi Martin Lillevere nimelise kolhoosi reformimisel tekkinud Põltsamaa valla ettevõttes Mällikvere põllumajandusühistus tegeletakse praegu teraviljakasvatusega ja teist aastat haritakse ka hernepõldu. Põllumajandusettevõtte tuleviku vaatevinklist peetakse oluliseks haritava maa pinda veelgi suurendada.

Põllumajandusreformi tulemusena loodi Martin Lillevere nimelise kolhoosi suurfarmide juurde iseseisvad ettevõtted. Kahesaja viiekümne kuni kolmesaja lehmaga loomakasvatuskompleks paiknes ka Mällikveres, kus 1993. aastal samuti iseseisvalt põllumajandustootmist korraldama hakati.

 “Algul tegelesime ka ise veisekasvatusega. Suutsime pingutada aasta keskmise piimatoodangu tõstmisega 6500 liitrini, kuid selle piiri ületamine muutus juba keeruliseks. Palju aastaid tagasi ehitatud farmihooned ei vastanud tänapäevastele keskkonnanõuetele, rekonstrueerimine osutus aga keeruliseks. Seepärast pidasime 2007. aastal majanduslikult mõttekaks veisekasvatus lõpetada ja andsime loomad ja hooned rendile aktsiaseltsile Pajusi ABF,” rääkis Mällikvere põllumajandusühistu juhataja Meelis Kaljuste.

“Kõige raskem aeg oli ikka üheksakümnendate aastate esimesel poolel. Nappis loomasööta  ja ei jätkunud kütet, mida laenasime ühelt metsatöötlemisega tegelevalt firmalt,” meenutas ta lähiminevikku.

 

Hernekasvatuse põhjused ja eelised

Kaljuste sõnul kasvatakse Mällikvere põllumajandusühistus 750-800 hektaril nisu ja otra.

“Viisteist aastat tagasi hakkasime rapsi kasvatama ja praegu hõlmavad rapsipõllud 250-300 hektarit. Märkimisväärse osa tulust annabki meie ühistule õlikultuuridega tegelemine. Eelmisel talvel olid siinkandis talirapsil head talvitumistingimused, mistõttu saimegi üsna korraliku saagi. Kaks aastat tagasi külvasime aga ka Pauastveres asuvale põllule hernest, mida tänavu kasvatasime 50 hektaril. Tuleval aastal kavatseme hernepinda saja hektarini suurendada. Herneid kasvatama ajendas ka vajadus täita keskkonnanõudeid ja viljavaheldusreegleid. Praegu kehtiva korral kohaselt tuleb ju 15 protsendil põllupinnast kasvatada liblikõielisi. ja üle kolme aasta järjest ei tohi ühel põllul teravilja olla.”

Kaljuste märkis sedagi, et väga palju väetist ei tarvitse hernepõllule just panna, kuid kivid peavad olema koristatud. “Käesoleval aastal koristasime herne juulis ja saime saagiks üle kolme tonni hektari kohta. Herne turustame söödakultuurina.

Küllap saaks meie hernestest ka suppi keeta, mida ma ise pole küll veel proovinud. Toiduainetetööstusele on meil aga suhteliselt väikese koguse herneste müümine ebaratsionaalne,” nentis ta.

 

Vajadus maa järele

Mällikvere Põllumajandusühistul on praegu 1100 hektarit haritavat maad. “Püüame maad niipalju kui võimalik juurde rentida. 150 hektarit maid rentisime näiteks Umbusi külast, kus Lillevere nimelise kolhoosi baasil loodud põllumajandusettevõte oma tegevuse lõpetanud on. Meie põllud paiknevadki Mällikveres, Pauastveres ja Umbusis,” rääkis Meelis Kaljuste.

“Suuremaid investeeringuid olemegi teinud maa muretsemiseks ning masinapargi uuendamiseks. Meil on kaks kaasaegset Claas  kombaini. Kunagised traktorid oleme vahetanud uute vastu. Mälestuseks majandi ajast on jäänud vaid üks Belaruss, mida kasutame põllult kivide koristamiseks.”

Kaljuste sõnul valmis hiljuti vana kuivati kõrvale uus, mis ehitati koostöös Jõgevamaa põllumajandusfirmadest koosneva  tulundusühistu Vooremaa Viljakasvatajad liikmetega.

 

Jätkub vastutustunnet ja kogemusi

Meelis Kaljuste töötas Lillevere nimelises kolhoosis agronoomina ja tegeles ennekõike rohumaadega. Paarikümne aasta tagused ümberkorraldused põllumajanduses tekitasid aga vajaduse hakata juhtima uut ettevõtet.

“Mällikvere põllumajandusühistu edukas käekäik ja konkurentsis püsimine on suuresti tingitud kogenud ja vastutustundelisest töötajatest, keda on meil kokku üheksa. Oma ala võimekad spetsialistid on agronoom Silver Rätsep ja pearaamatupidaja Tiina Roos.

Masinamehed Aivo Lellep, Alari Jaanus, Raivo Meier, Ain Kalda, Aivar Küngas ja Vambola Rebane jagavad hästi tehnikavärki, kella ei vaata ning on vajadusel valmis töötama ka hilistel tundidel ja puhkepäevadel,” rääkis põllumajandusfirma juht tunnustavalt. Tema sõnul tuleb peagi hakata ka palkade tõstmiseks võimalusi otsima.

 

Tulevik seotud ka sojaoaga

Meelis Kaljuste on käinud koos teiste Jõgevamaa põllumajandusettevõtjatega mitmetes maades koolitusreisidel ja tundud huvi ka sojaoa kasvatamise vastu. “Sojauba oleks nagu herneski hea kultuur viljavahelduseks, kuid tuleb leida sort, mis sobiks kasvatamiseks ka Eesti tingimustes. Ehk aitab sellist sorti leida ka koostöö Jõgevamaa sordiaretajatega Eesti Taimekasvatuse Instituudist,” ütles Mällikvere kandi põllumajandustootmise eestvedaja.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus