Aprilli viimasel pühapäeval avati Laiuse pastoraadi seinal mälestustahvel Laiuse koguduse kunagisele köstrile ja organistile ning kohaliku kultuurielu eestvedajale Jüri Pastarusele. Kaalukas roll oli Jüri Pastarusel ka Jõgeva linna kultuuri- ja hariduselus.
Jüri Pastaruse sünnist möödus tänavu 1. jaanuaril 105 aastat. Selle tähtpäeva tähistamise otsustas Laiuse kogudus aga edasi lükata ajale, mil kirikus pole enam nii külm. Jüripäevale lähedane aeg sobis tähistamiseks kenasti, sest Jüri nime ei kandnud mitte ainult auväärt lauluisa Pastarus, vaid Pühale Jürile on pühendatud ka Laiuse kirik.
Laiusele tuli Valgamaal Hummuli vallas sündinud, Valgas gümnaasiumihariduse omandanud ning Tartu Ülikoolis usuteadust õppima asunud Jüri Pastarus 1926. aastal: ta kandideeris siinse koguduse köster-organisti kohale. Kuigi konkurente oli tal tervelt kolm, osutus valituks siiski tema.
Jüri Pastarusest sai peatselt selle kandi kultuurielu üks alustalasid. Koos Jõgeva kooliõpetaja Richard Stahlbergi ehk Riho Terasmaaga algatas ta Laiuse vaimulike laulupühade traditsiooni, tema juhendatavad koorid käisid mitmel üldlaulupeol ning tema osavõtul toodi Laiusel 1930. aastate teisel poolel lavale mitu operetti.
Pidu klaveri taga
Laiusel tegutses Jüri Pastarus 15 aastat ehk 1941. aastani, järgmistes tööpaikades Kuremaal ja Jõgeval üsna lühikest aega, sest poliitilistel põhjustel lasti ta mõlemal pool ametist lahti. 1953. aastal, pärast Stalini surma kutsuti ta aga Valgast, kus ta vahepeal sauna direktori ametit oli pidanud, Jõgevale tagasi. Järgnes pikk ja viljakas tööaeg kultuurimajas, keskkoolis ja muusikakoolis.
„Jüri Pastarus oli muusik ülivõrdes ning universaalne pedagoog: eelkõige andis ta muusikakoolis klaveritunde, aga kui vaja, võis ilma pikema ettevalmistuseta kontsertmeistri rolli täita või solfedzhoõpetajat asendada,“ meenutas Jõgeva Muusikakooli esimene direktor Elvi Kotkas.
„Minule on eredalt meelde jäänud Jõgeva Keskkooli omaaegsed koolipeod, mida peeti kultuurimaja saalis ja mis kestsid koos näitemänguga vähemalt kaks tundi,“ meenutas Jüri Pastaruse õpilane Malle Ranne (neiuna Saar). „Kogu selle aja istus Jüri Pastarus klaveri taga, ees tohutu noodihunnik, mille tagant ta ise väljagi ei paistnud, sest kord oli vaja saata lauljaid, kord tantsijaid, kord võimlejaid ning näitemängudessegi oli muusika alati sisse põimitud. Kui eeskava lõppes, hakati tantsima kooli tantsuorkestri saatel ning klaveri taga istus ikka jälle õpetaja Pastarus. Koolis oli tal alati naerusäde silmis ning ma ei mäleta, et ta tunnis kunagi häält oleks tõstnud. Ei mäleta, et tal kunagi ka kellegagi konflikte oleks olnud.“
Neli tahvlit
Mälestustahvel 1993. aasta aprillis meie hulgast lahkunud Jüri Pastarusele paigaldati EELK Laiuse Püha Jüri koguduse eestvõttel ja vahenditest. Laiuse pastoraadi seinal seisab nüüd siis juba kolm mälestustahvlit: üks neist märgib Heinrich Georg von Jannau tegutsemist Laiuse kirikuõpetajana aastatel 1822-1877 (tema oluliseks teeneks oli Laiuse raamatukogu asutamine), teine Johan Kõpu tegutsemist samas ametis aastatel 1909-1922 ning kolmas luuletaja Juhan Liivi lühiajalist Laiusel viibimist Johan Kõpu kostilisena.
Enne mälestustahvli avamist peeti kirikus Jüri Pastaruse mälestusteenistus, millel teenisid kaasa Jüri Pastaruse õpilane Anu Piiskoppel ning kunagi Jüri Pastaruse käe all laulnud Jõgeva meeskoor Mehis. Pärast tahvli avamist toimus pastoraadis Jüri Pastaruse mälestuskontsert, millel Laiuse koguduse segakoor Kristi Kubjase juhatusel laulis põhiliselt Jüri Pastaruse hõimlase Lea Gabrali loodud laule. Oma loomingut esitas ka Lea Gabral ise.
Pastoraadi ülemine tuba, kus kontsert toimus, oligi kunagi Jüri Pastaruse eluruum. Klaver, mis seal seisab ning mille kõla kontserdilgi kuulda sai, kuulus aga kunagi just auväärt köstrile, organistile, kooliõpetajale ja kultuuritegelasele.
iii
RIINA MÄGI
