Täisvõimsusel töötav Põltsamaa hüdroelektrijaam peaks suutma valgust anda kõigile 850 linna tänavalambile ning pisut jääb energiat üle ka elektriautode laadimiseks.
Jaam peaks tööd alustama järgmise aasta esimesel poolel, turbiini võimus on 185 kilovatti. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul oleks tulevases hüdroelektrijaamas toodetava elektrienergiaga võimalik kõik linna tänavavalgustid töös hoida ning veidi elektrienergiat jääks ülegi.
Firma Loveko esindaja Rolands Krasts ütles, et tulevikus oleks toodetava energiaga võimalik ka elektriautode akusid laadida. Tema kinnitusel peaks elektrijaama kanalist läbi voolava vee hulk tagama turbiini normaalse töötamise. Ta lisas, et selles, et Põltsamaa hüdroelektrijaam linna keskel asub, pole midagi erilist: kesklinnas asuvaid hüdroelektrijaamu leiab Saksamaalt, Tšehhist, Austriast, Šveitsist ja mujaltki.
Hoidsid jaamal silma peal
Paljude aastate jooksul, mil meie riik taas iseseisev on olnud, on üritatud Põltsamaa jõe ääres kesklinnas asuv kunagine hüdroelektrijaam taas tööle saada. Mitmel korral on selle jaama käivitamisele väga lähedal oldud ja siis on plaan jälle ühel või teisel põhjusel luhtunud.
Möödunud aasta 31. oktoobril sõlmisid osaühing Loveko ja Eesti Energia Põltsamaa hüdroelektrijaama ostu-müügilepingu. Loveko esindajana viibis hiljuti Põltsamaal firma juhatuse liige Rolands Krasts, kes on samas ka Austria firma Gugler Water Turbines GmbH esindaja Balti riikides.
Krastsi sõnul hakkasid nad Lätis hüdroenergia tootmise võimalusi otsima 1998. aastal. Üks tema Austria kolleeg sattus Põltsamaale aga juba aasta varem. Krastsi sõnul on tema Austria kolleegil hüdroenergia tootmise võimaluste otsimise vastu tõsine huvi ja kohe pärast Nõukogude Liidu lagunemist asuski ta sellega endise NSVL aladel tegelema.
Eestisse tulid nad nende plaanidega esimest 2002. aastal. Austria firma toodetud turbiinid on juba paigaldatud Räpina, Jägala ja Kamari hüdroelektrijaama. Jägalas saab turbiini käitada joalt, kus vesi langeb
Põltsamaa vallas asuvasse Kamari hüdroelektrijaama jõuti 2007. aastal. Samas jälgisid nad hoolega, millal Eesti Energia kuulutab välja konkursi Põltsamaa hüdroelektrijaama hoone müümiseks. Rolands Krasts lausus, et niipea kui Skandinaaviast ilmub välja klient, kes tunneb huvi Gugleri firma turbiinide vastu, on Eesti hüdroelektrijaamad kõige lähemad, kus neile Gugleri turbiine esitleda.
Hoone ajalooline välimus jääb alles
Loveko inimesed ootasid, millal Eesti Energia Põltsamaa elektrijaama müüki paneb, ja nüüd ongi Põltsamaa nende esimene täismahus projekt, kus nii elektrijaama hoone kui selle tehniline sisustus koos turbiiniga nende firmale kuuluma hakkab — Jägalasse ja Kamarisse paigaldati vaid turbiinid.
Eesti Energiale oli Põltsamaa hüdroelektrijaam liialt väike projekt.
Rolands Krastsi sõnul kulub Põltsamaa hüdroelektrijaama ehitamiseks 10-14 kuud ja töödega on juba alustatud. Ta kinnitas, et tema jaoks on Põltsamaa jaama taastamine ja selle taaskäivitamine väga põnev. Väljast peab hoone jääma samasuguseks, nagu see praegugi on. Roosisaare poolsesse külge, kus puuduvad aknad, on kavas paigaldada üks ajalooline linna pilt, mis valitakse mitmete sobilike fotode seast välja koos Põltsamaa linna esindajatega. Hoonesse on plaanis välja panna ajaloolised pildid hüdroelektrijaamast ja edaspidi saab iga huviline uudistama tulla, kuidas see turbiin tegelikult töötab. Hoone ei näe siiski enam välja päris selline, nagu see oli teise maailmasõja eel, sest toonane hoone hävis sõjatules. Neid lahinguid tuletas meelde ka sealtsamast hiljuti leitud lennukipomm.
Huvipakkuv objekt paljudele
Kohapeal on tööle võetud inimene, kes elektrijaama hoonel ja selle juures toimuval silma peal hoiab. Elektrijaama tööd hakatakse aga edaspidi moodsa tehnoloogia abil jälgima eemalt, selleks otseselt inimese abi ei vajata.
Loveko esindaja lausus, et ta loodab samasuguste heade suhete jätkumist, nagu neil on siiani nii Eesti Energia kui ka Põltsamaa linnaga olnud. Ta avaldas lootuist, et Põltsamaa hüdroelektrijaamast saab huvipakkuv objekt nii energia tootjana kui ka omamoodi atraktsioonina.
“Paberitega toimetamise aeg on läbi. Nüüd lõpuks on alanud reaalne tegevus, mida igaüks oma silmaga võib näha ja mille tulemusena Põltsamaa hüdroelektrijaam oma kunagise funktsiooni ja kena välimuse tagasi saab,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
ERALDI KASTI
Lätis kasutatakse hüdroenergiat rohkem
Lätis on Loveko paigaldanud viimase kahe-kolme aasta jooksul umbes kümme Gugleri turbiini, Eestis seni veel turbiinidele nii aktiivset müügiturgu ei ole. Samas suureneb Euroopas hüdroenergia tootmine väga jõudsalt ning kõigil ettevõtetel, kes hüdroenergial töötavaid turbiine toodavad, on praegu tellimusi palju. Euroopas teeb Gugleri firma umbes 40 projekti aastas, lisaks veel teiste sama valdkonnaga tegelevate firmade projektid.
Kokku töötab Lätis praegu umbes 150 väikest hüdroelektrijaama.
Rohelise energia projektides osalemise vastu tunnevad huvi ka üle maailma tuntud firmad, näiteks Siemens. Selle valdkonna raamesse mahuvad peale hüdroenergia ka tuule- ning päikeseenergia tootmisega seotud projektid.
Loveko esindaja sõnul muutub alternatiivse energia tootmine üha populaarsemaks, sest ei nõua fossiilsete kütuste kasutamist, mille varud üha vähenevad.
Eesti Energial kaks hüdroelektrijaama
Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik kinnitas, et Eesti Energia müüs Põltsamaa hüdroelektrijaama kinnistu ja ajaloolise hoone eelkõige seetõttu, et hüdroelektrijaama rajamine oleks olnud tasuv pigem väiksemale ettevõttele, kes saab taotleda investeerimistoetust Euroopa Liidu struktuurifondidest. Eesti Energia müüs objekti enampakkumise teel ning kõrgeima hinna pakkus OÜ Loveko.
OÜ Loveko on Läti taustaga hüdroenergia ettevõte, kellel on kogemused Lätis väikeste hüdroelektrijaamade ehitamisel ja käitamisel.
Eesti Energial on Eestis kaks hüdroelektrijaama, üks Keila-Joal ning teine Linnamäel. Ühtegi uut hüdroenergia arendusprojekti Eesti Energial ei ole. Eesti jõgede vooluhulgad on investeeringu suurust, keskkonnanõudeid ja saadavat elektritoodangut silmas pidades liiga väikesed, et tasuks uusi hüdrojaamu rajada. Linnamäe hüdroelektrijaam on üks Eesti ilusaimaid hüdrorajatisi ja olulisim turismiobjekt Jõelähtme vallas, samuti on jaam Eesti suurim hüdrorajatis, mille võimsus on 1,2 MW. Aastatoodanguga on võimalik varustada ligi 3000 majapidamist elektrienergiaga. Keila-Joa hüdroelektrijaama võimsus on 365 kW.
TOOMAS REINPÕLD
