|
|
SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevjuht Margus Oro ja Nordecon Ehitus ASi juhatuse liige Avo Ambur allkirjastasid teisipäeval lepingu, mille järgi algab 18. mail Põltsamaa SOS- lasteküla ehitus. |
8,5 miljoni krooni eest kerkib Põltsamaale Kannikese tänavale kolm 230 ruutmeetri suurust peremaja. Igaühes neist hakkab elama üks abielupaar ning kuus last.
“See on raskel ajal mitte ainult SOS-lasteküla väike projekt, vaid tegemist on Eesti mõistes lausa regionaalse suurprojektiga, sest sotsiaalse objekti ehitamine mittetulundusühingu poolt Tallinnast eemale on regionaalpoliitika kujundamine,” tõdes Oro.
Hoonestusõigus 49 aastaks
“Samas anname panuse riigi majanduse elavdamiseks, sest 8,5 miljoni Eesti krooni eest, mis tuleb meile teistest riikidest, saab tööd märkimisväärne hulk inimesi. See annab lootust, et paljud pered saavad jätkuvalt leiva lauale ning oma lastele nii mõndagi lubada. Võime lugeda seda projekti ka ennetustööks, mille osatähtsus praeguses majandusolukorras üha suuremat rolli mängib,” lisas Oro.
SOS Lasteküla Eesti Ühing sai kohalikult omavalitsuselt 49 aastaks hoonestusõiguse kolmele kinnistule linna piiril Heleni Maja kõrval.
Kohavalikul olid kõne all Tartu, Narva, Võru ja Põltsamaa. “Põltsamaa valiti kõigepealt sellepärast, et kohalik omavalitsus on otsustanud, et on võimalik saada maa hoonestusõigusega 49 aastaks. Oluline on ka liitumisvõimalus kommunikatsioonidega. Tulevikus loodame kinnistu võõrandada. Veel on Põltsamaal hea kool ja lasteaiad, koht on logistiliselt üle Eesti hästi kättesaadav. Ka linn ise on asjast huvitatud,” rääkis Margus Oro, kelle sõnul on teine oluline moment seegi, et aastaks 2015 antakse asendushoolduse teenus koos rahaga kohalikule omavalitsusele üle.
Oro teatel tehakse omavalitsustega koostööd ka läbi ennetustööprojektide. Järgmisel aastal plaanitakse neist üht Põltsamaa piirkonda, mis hõlmab Võhma, Imavere, Kõo, Kolga-Jaani, Pajusi ning Põltsamaa valda ja linna. Projekt kestab kolm aastat ja selle eesmärk on keerulisse olukorda sattunud lastega perekondade suutlikkuse toetamine ja tõstmine. Oma pere on lapse parim kasvukeskkond siis, kui vanemad jaksavad lastest hoolida ja üheskoos eluga edasi minna. Selleks vajavad juba praegu paljud pered täiendavat toetust.
Kuni kümme töökohta
SOS lasteküla tahab Põltsamaale tööle võtta ka perevanemaid, mis tähendab, et noored pered või pered, kel lapsed suured, võtaksid endale kasvatada lapsed.
“Meie pakume maja, pakume teenust ja tugiteenust, pere elab koos lastega tavalist tööelu. Noorel perel võib olla üks alaealine laps kaasas, kes ka samas peres elab. Kui lapsed on juba täiskasvanud, siis nemad võivad alati külas käia,” rääkis Margus Oro.
18 last tuleb Põltsamaale kooli ja lasteaeda. Lastekülas tööle hakkavad pered valitakse siitkandist, ettevalmistus kestab kuus kuud, maakonda lisandub kuni kümme töökohta.
„Esimene objekt, mida hakkame Euroliidu rahadega rajama, ongi siin,” nentis Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Loodetavasti saame trassid ühendada linna võrkudega nii, nagu peab.”
Linnapea sõnul on Eesti Energia lubanud 1,5 miljoni krooni eest välja ehitada elektrivõrgu ning ka Elionile tehakse taotlus telefoni- ja internetikaabli toomiseks kruntide juurde. Samuti ehitab linn käesoleval aastal mõnisada meetrit vajalikku teed.
Piirkond saab uut tööjõudu
Aiaotsa sõnul kartsid kohalikud esialgu, et tuleb mitukümmend lastekodulast. “Kuus last peres on normaalne ja me ei saa näiteks keelata ka sama suurel tavaperel siia ühepereelamut ehitamast,” kinnitas linnapea. Tema hinnangul polnud võimalik otsustamist edasi lükata, sest siis oleks lasteküla mõnda teise linna viidud.
Margus Oro arvates jäävad lapsed ka tulevikus tõenäoliselt sellesse piirkonda elama, sest siin on nende sõbrad.
SOS-lasteküla on üks alternatiiv riiklikele lastekodudele ehk asenduskodudele. Lasteküla lapsed elavad SOS-ema või -pere hoole all, lapse hooldaja on ema, kes elab peres pidevalt — 24 tundi ööpäevas ja aasta läbi. Hooldaja võib olla ka pere, aga seda varianti Eestis veel rakendatud pole. Klassikalises lastekülas on 12-16 maja, Keilas näiteks 12. Igas majas elab kuus last. Kõik bioloogilised õed-vennad paigutatakse kokku. See tähendab, et kui Eestis jagatakse praegu lapsi laiali vastavalt kohtade arvule lastekodus, siis kui SOS lastekülas pole nii palju kohti, et võtta tervet bioloogilist peret, pannakse nad ootenimekirja ja tuuakse lastekülla alles siis, kui kohad on kõigi jaoks olemas. SOS-lastekodu eesmärk on laste kasvatamine iseseisvaiks, toime tulevaiks täiskasvanuiks.
SOS-emal on abiline, keda kutsutakse onuks või tädiks, lisaks veel psühholoog, külameister, kasvatajad. Isa rolli täidavad külajuhataja, tema asetäitjad, külameister, sotsiaaltöötajad ja kasvatajad.
SOS lastekülas on igale lapsele koostatud individuaalne arengukava. Keila lastekülas on lapsi 34 omavalitsusest.
2006. aasta augustis esitatud projekt Norra ja EMP finantsmehhanismide üksikprojektide taotlusvooru toetuse saamiseks kahe uue peremaja ehituseks sai 2007. aasta 21. detsembril positiivse vastuse. 2008. aasta aprillis oli olukord Eesti ehitusturul muutunud selliseks, et ehitushinnad võimaldasid nimetatud summa eest rajada kolm peremaja. Taotlus majade arvu ja asukoha muutmisest sai FMO positiivse vastuse 18. juunil.
Mullu augustis alustati majade projekteerimisega, põhiprojektid valmisid 2008. aasta 15. detsembriks. Ehituskonkurss ehitaja leidmiseks toimus tänavu märtsis.
iii
HELVE LAASIK
