Möödunud nädalal kogunes Kuremaa järve äärde Udu tallu pea poolsada Jõgeva valla ja linna noort. Toimus noorteseminar pealkirjaga “Mina maailma tipus!”. Õpiti meeskonnatööd, oma seisukohti avaldama ning argumenteerima. Täienes osaliste eneseväljendusoskus, saadi juurde julgust kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Olulisim oli tõsiasi, et seminar aitas noortel mõista: nende arvamus on oluline.
Jõgeva linn ja vald teevad sageli koostööd, kuid selline seminarikogemus oli esmakordne. Noorsootöös on valla ja linna piirid üsna määratlemata. Näiteks käivad nii Jõgeva aleviku, Laiuse kui ka Siimusti noored Jõgeva linna noortekeskuses. Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen rääkis, et tegu ei olegi administratiivselt linna ega valla, vaid meie noortega.
Kokku oli saanud mõnus seltskond, puudusid pinged ja konfliktid. Noorteseminar andis hea enesetunde ja esinemisjulguse. Noortel võib olla raske teiste ees esineda, kuid oma seltskonnas saadi esinemishirmust kiiresti üle. Selgus, et kedagi ei mõisteta hukka, sest ei ole valesid vastuseid.
Esimene seminaripäev aitas sobitada tutvust. Meeskondlik seiklusmäng kujutas endast tõelist väljakutset, mis võrdväärne Erna retke või luurevõistlusega. Noorkotkaste instruktori Kristian Vaarpuu juhendamisel tuli läbida takistusrada, sõita paadiga ning täpselt lasta. See oli taktikaline võte ettevalmistuseks päevadele, mil noored peavad tegutsema ühtse meeskonnana ja arvestama oma tiimikaaslastega. Seiklusmängus ei olnud kõige tähtsam hea füüsiline vorm, vaid oskus planeerida, tunda oma kaaslaste võimeid ning teha läbimõeldud koostööd.
Poliitika vaatluse all
Foorumteatri meetodil juhatati noored poliitilistesse teemadesse. Foorumteatri etenduses said kohalikud poliitikud ja noored ise osaleda, otsustada ja määrata, kuidas lugu kulgeb ja kuidas lõpeb.
Põnevuse ja erinevate lahenduste huvides vahetasid noored ja ametnikud rolle. Nii algaski etendus teemal, kas ja kuidas arvestatakse noorte inimeste ettepanekutega. Tuline arutelu käis näiteks selle ümber, kas Pedja jõele oleks tarvis ehitada purre.
Vallavanem ja noored hakkasid erinevaid lahendusi välja pakkuma. Peagi mõistsid noored, et mõtteviis – ma tahan ja saan – ei vii lahendusteni. Tuleb teha plaanid, teada, mida täpselt teha tuleb, et saada ehitusluba ja raha. Tuleb kaaluda purde vajalikkust ja kasu kaaskodanikele. Laval väideldi seni, kuni keegi leidis, et tal on idee, kuidas sündmuste käiku paremaks muuta.
Läbi etenduse püüti jõuda erinevate tulemusteni, mis annavad võimalusi mitmekülgseteks lahendusteks. Jõuti selleni, et arvamus pole see, kui keegi ütleb välja, mida ta tahab. Tegemist pole kinginimekirja koostamisega jõuluvanale, sooviga peavad kaasnema ka teod ja vastutus.
Dialoog otsustajatega
Teise päeva olulisemaks ettevõtmiseks oli töötuba “kandilised lauad”. Päevakorras oli kolm teemat, mille üle noored üheskoos kohalike poliitikutega arutlesid. Esiteks tuli kirja panna, mis on noorte hinnangul kodukohas halvasti. Siinkohal oli oluline mõelda, mida nad tahaksid muuta, mis võiks olla teisiti.
Teiseks tuli mõelda ka neile asjadele, mis on hästi, ning lõpuks tuli mõelda, kuidas noored saavad ise panustada kodukoha arengusse.
Arutelu võttis kokku ühine plakat teemal “Maale elama”. Kuidas meelitada noori maale elama? Mis peaks veenma neid, kes on õpingute tõttu eemal, pärast kooli lõppu oma kodukohta tagasi tulema?
Seminari arutelude käigus mõistsid noored, et nad ei ole üksi. Kui neil on idee, siis nad oskavad leida huvitatuid ning abi, et üheskoos oma ideed ellu viia. Koos abilistega suudab sarnaste ideedega noorterühm nii enda kui ka oma elukoha elu paremaks muuta.
Näiteks võib tuua rulapargi remondi, mille tarvis võeti kokku sõpruskond ja koguti toetusallkirju, suheldi abilinnapeaga. Noori võib kohutada projektide ja ettevõtmiste realiseerumise pikk aeg, nad tahaksid tulemusi kohe. Kui aga need pole käegakatsutavad, siis on huvi kiire kaduma. Kuid rulapargi aktsioon läks korda, olukord paranes tänu noorte ettevõtlikkusele ja dialoogile otsustajatega. Nii kogeti, et oma soovide täitumiseks tuleb ka tegutseda ja selle eest vastutada. Noored on osa kogukonnast
Koos kohalike poliitikute Saima Kalevi, Enn Kure,
Arutelude käigus tõid osalejad ühe olulise punktina välja, et noortekeskused võiksid olla kauem avatud. Suurem osa noortest käib pärast kooli trennis ja jõuab keskusse alles siis, kui uksed juba kinni. Ehk on just see koht, kus omavalitused võiksid mõelda, kuidas oleks võimalik leida rahalisi vahendeid noorsootöötajatele täiskohaga ametikohtade loomiseks. Sellele probleemile osutas ka vallavolikogu liige Saima Kalev. Poliitiku sõnul on vald aastatega kulutanud noortekeskuste remontimiseks ning paremate tingimuste loomiseks raha, aga nüüd võiksid noored sellest ka osa saada.
Avaldati ka soovi, et poliitikud ja ametnikud oleksid valmis noortega kohtuma ja vestlema. Häid ideid on noortel kuhjaga, kuid kui otsustajate uksed jäävad suletuks või nende lubadused vaid lubadusteks, siis ei ole mõtet noortelt oodata kogukonna ellu panustamist. Kõik seitse “kandiliste laudade” arutelurühma tõid välja, et nad sooviksid näha Jõgeva linnas noortekohvikut. Tegemist oleks hea alternatiiviga kaubanduskeskustes hängimisele või tavalistele kohvikutele, kus peab midagi ostma, et võiks istuda ja oma sõpradega juttu ajada.
Jõgeva linna noorsootöö peaspetsialist Nele Graverson nentis, et töötoas jõudis noorteni oluline sõnum – nad on osa kogukonnast ja neil on reaalselt võimalus neid puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Noorteseminari sünergist sündinud ettepanekud ei jäänud ainult viivu kestvaks vahvaks mõtteks. Ideest teostuseni töötoas oli soovijatel võimalus kohapeal kokku kirjutada NAF projekt (Noorte omaalgatusprojekt). Kolm noorteprojekti olid täiesti teostatavad. Projektiideedena pakuti välja korraldada militaarpäev, orienteerumispäev ja flashmob (üllatustants). Nele Graversoni sõnul jõuavad projektid teostuseni.
Vestlusring Genkaga
Genka (Henry Kõrvits) rääkis noortele oma loomingust. Muusika, Genka puhul räppmuusika, kannab endas olulist ühiskondlikku sõnumit. See näitab, et oma arvamuse avaldamiseks on mitmeid võimalusi. Artist kinnitas, et ükski tema lugu ei ole loodud niisama, vaid on alati protest millegi vastu.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal”>Genka soovitas noortel enne facebooki postituse tegemist pisut mõelda. Postitatav sisu võib edaspidi mängida väga suurt rolli näiteks töö saamisel. Lisaks jagas muusik nippe, kuidas meediaga suhelda. Vestlus Genkaga oli vahetu, kõigil oli tore. Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen märkis, et oli armas õhtu, millest noored said sooja tunde südamesse ja teadmise, et Genka on teinud elus valiku ning kannab oma sõnumit laulusõnades. “Samal ajal on ta lihtsalt kellegi armastav isa, sõber ja poeg.”
Riigikogu istung
Seminari viimane päev kulmineerus riigikogu istungi simulatsiooniga. Istungi päevakorda oli valitud ebareaalsed ja provokatiivsed eelnõud, et noori mõtlema ärgitada. Enne istungit jagati osalejad fraktsioonidesse. Igaühel oli kolm eelnõu, mida tuli kaitsta ja põhjendada. Kõigil oli võimalik esitada küsimusi ja teha ettepanekuid.
Peeti riigikogu kevadperioodi viimane istung. Oodata oli pikka ja arutelurohket istungit, sest kõik fraktsioonid tahtsid enne suve võimalikult palju oma eelnõusid töösse saada, et sügisel nendega juba põhjalikumalt edasi töötada. Riigikogus tegid koalitsioonis koostööd Nugised, Päikeserattad ja Nisuõied. Opositsiooni olid jäetud Kaelkirjakud ja Tulbid.
Kuigi senini on riigikogus näha olnud selget fraktsiooni ja partei joont, otsustas hääletamisel sisemine moraal. Riigikogu esimehe rollis oli Jõgeva linnapea Mihkel Kübar, kes oli saatnud kõikidele fraktsioonidele tutvumiseks päevakorra. Esimees juhatas sisse kõik eelnõud ning andis soovijatele sõna.
Jõgeva linna noorsootöö peaspetsialisti Nele Graversoni sõnul osales suvisel üritusel väga tore seltskond, kõik andsid suure panuse selle õnnestumisse. Nele lisas, et korraldajad, töötubade juhid, poliitikud ja noored õppisid palju.
Noorteseminari “Mina maailma tipus!” toimumist toetasid SA Archimedes Euroopa Noored Eesti Büroo, Jõgeva linnavalitsus ja Jõgeva vallavalitsus.
MARGE TASUR
