Praegune Põltsamaa ametikooli juht Andrus Kompus väga kaugele ulatuvaid plaane ei tee, kuid sisemise motivatsioonita ei hoia teda miski ametis.
Kompus kinnitas, et viis aastat tahaks ta kindlasti seda kooli juhtida. “Samas ei välista ma, et võin siia jääda kuni pensionileminekuni. Kõik sõltub sellest, kuidas ma oma plaanid siin ellu suudan viia. Palju oleneb sellestki, kui kaua ma tunnen sisemist motivatsiooni direktorina töötamiseks. Sisemise motivatsioonita seda tööd teha pole hea ei minule, kollektiivile ega siinsetele õppuritelegi. Kui ma mingi ameti vastu võtan, siis püüan sellega tõsiselt tegeleda ja endast parima anda,” tunnistas Kompus.
Juhtis kümme aastat Kuremaa tehnikumi
Enne ülikooli lõpetamist sai Andrus Kompus Kambja sovhoosist suunamiskirja, sest ei tahtnud mingil juhul õpetajana tööle asuda. Kambjasse, kuhu ta pärast ülikooli lõpetamist 1984. aastal tööle asus, kavandati siis kalakasvanduse rajamist. Sellest plaanist ei saanud asja ja seejärel töötas Kompus mõnda aega Härjanurme kalakasvanduses. Sellest sai alguse tema side Jõgevamaaga.
Elukohaks oli perele siis Kuremaa, sest sealtkandist on pärit ka tema esimese abikaasa vanemad. Kuremaalt Härjanurme oli keeruline tööle käia ning tal avanes võimalus asuda tööle Kuremaa sovhoostehnikumi.
Tegelikult tuli noorel mehel tudengina praktikal olles ka tunde anda, kus ta nägi, et ega see õpetajaamet nii hull ei olegi, nagu ta alguses kartis. Tema diplomilgi seisab erialana kirjas bioloogia-keemia õpetaja. Kuremaa tehnikumis ei sattunud ta siiski mitte õpetajaametisse, vaid talle pakuti seal õppeosakonna juhataja kohta.
Mehe sõnul polnud tal seda ametit noore ja kogenematuna vastu võttes õrna aimugi, mida see töö endast kujutab ning tal tuli vette visatud kassipojana tõestada, kas saab ujumisega hakkama või mitte. Hakkama ta sai ning liikus karjääriredelil tasapisi edasigi, tõustes direktoriks, kellena töötas kümme aastat.
Eesti taasiseseisvumise järel sai senises Kuremaa sovhoostehnikumis teoks valuline lahutamisprotsess, kus varem koos tegutsenud sovhoos ja tehnikum kumbki oma teed läksid. Iseseisvaks saanud tehnikumi Andrus Kompus kümme aastat juhtiski.
Kuremaalt Tartusse
Pikaajalise Kuremaal töötamise järel tundis erinevates juhtivates pedagoogilistes ametites töötanud mees, et tema ellu on tekkinud rutiin ja et ta tahab teha midagi muud kusagil mujal. Just sellel ajal algas kutseõppeasutuste reform Tartus, kus asuti liitma nelja senist iseseisvat kutsekooli, milleks olid Tartu Tööstuskool, Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool, Tartu Teeninduskool ning Tartu Õppekeskus.
Et pere oligi Kuremaalt Tartusse kolinud, tuli lähemal asuv töökoht igati kasuks. Tegelikult võitis konkursi hoopis varem Lääne-Virumaal abimaavanemana töötanud Jaan Kulvar, kes kutsus Andrus Kompuse oma asetäitjaks. Kuid ajal, kui koolide liitumist ette valmistati, tekkisid Jaan Kulvaril terviseprobleemid ja ta oli seda meelt, et Andrus Kompus võiks koolijuhi ametikohale kandideerida. Nii läkski.
2002. aasta septembris, kui Tartu kutsehariduskeskus iseseisva õppeasutusena tööd alustas, sai selle esimeseks direktoriks Andrus Kompus, kes juhtis seda kooli kümme aastat.
Sellest ajast on tal huvitavaid kogemusi ja mälestusi. Suurimat heameelt tunneb ta ühe oponendi väljaöeldu üle, kes algul nelja kooli liitmise otstarbekuses tugevalt kahtles, kuid hiljem tunnistas, et see liitumine kukkus ootamatult hästi välja.
Tasub mainida, et ühendkool alustas Tartus 2000 õpilasega ja praegu on seal õppureid 3500.
Tartu kutsehariduskeskuse endise direktori sõnul tegid nad tugevalt tööd kooli hea käekäigu nimel. Ehitati mitmeid uusi ja renoveeriti vanu õppehooneid ning nüüdisajastati nende sisustust.
Mõtles pakkumise üle põhjalikult järele
Andrus Kompuse sõnul tekkis tal ka Tartus kooli juhtimisest lõpuks rutiin. Tänane Põltsamaa ametikooli direktor ei kuulu kindlasti nende inimeste hulka, kes libistavad vaikselt päeva õhtusse, vaid ta tahab alati tegutseda kindlate eesmärkide nimel. Ta ei pea normaalseks olukorda, kus ühte ja sama asutust juhib 20-30 aastat üks ja sama inimene. Iga asutus ja ettevõte väärib Kompuse arvates vahepeal uusi ideid ja mõtteid ning n-ö värsket verd.
Teisalt tekkisid tal ka ebakõlad kooli omanikega. Seetõttu kandideeris ta käesoleva aasta alguses tööle Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametisse. Seal olles mõistis ta, et Võrumaa on küll ilus ja seal elavad toredad inimesed, ent maavalitsuse roll on küllalt ebamäärane ning seetõttu tundis, et ühegi Võrumaa kooli käekäiku tema kuidagi mõjutada ei saa.
Võib-olla oleks ta seal siiski edasi töötanud, kuid siis pöörduti haridus- ja teadusministeeriumist tema poole palvega kandideerida Põltsamaa ametikooli direktori ametikohale. Mehe enda sõnul mõtles ta selle ettepaneku üle väga põhjalikult järele, sest teadis, et selles õppeasutuses on tõsiseid probleeme.
Lõpuks nõustus ta kandideerima, ehkki mõtles, et ega see veel millekski kohusta. Talle teadaolevalt avaldas sellele ametikohale asumiseks soovi kümmekond inimest, kellest vestlusele kutsuti viis või kuus. Tööle vormistamisegagi oli natuke segadust, sest vahepeal oli minister, kes peab omalt poolt koolijuhi töölepingu allkirjastama, välismaal.
Andrus Kompus elab praegu Pangodis oma vanaisale kuulunud talus ja käib sealt iga päeva Põltsamaale tööle. Kaheksakümne kilomeetri pikkune vahemaa teda ei häiri. Koolijuhi sõnul on see paras aeg mõtteid koguda ja tööpäevaks plaane paika panna või õhtul päevast kokkuvõtteid teha. Talvisel ajal peatub ta ehk vahel ka Põltsamaal.
Ametikool vajab muudatusi kaadris ja uuendusi õppebaasis
Esimese ülesandena koolijuhi ametis tahab vastne direktor lõpule viia hoonete renoveerimise. Tema sõnul on probleeme ka õppetöö kvaliteediga ning õppebaaski on osaliselt üsna viletsas seisus ja vajab uuendamist. Ka õpetajate kaader vajab direktori arvates muudatusi.
Uue koolijuhi sõnul tuleb teha tõsiseid muudatusi ka õppekavadesse ning tuua sisse mõned uued valdkonnad, pidades silmas nii kohaliku piirkonna kui kaugemate tööandjate vajadusi. Andrus Kompus arvab, et tihedamat koostööd tuleb teha ka teiste kutseõppeasutustega, et üksteist teatud erialade õpetamisel mitte dubleerida. Uue erialana võiks ühe variandina kaaluda vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide asjatundjate koolitamist, samuti võiks õpetada midagi elektroonika valdkonnaga seonduvat. Ka põllumajandustehnikaga seotud eriala võiks olla üks, mida tulevikus õpetatakse. Andrus Kompust on positiivse poole pealt üllatanud ametikooli inimeste soov midagi tõsist ära teha ja ennast ning oma eriala edasi arendada.
Töö kõrvalt põllu- ja kalamees ning harrastussportlane
Pingelise koolijuhitöö kõrval jõuab Andrus Kompus tegelda ka hobitalundusega. Tema praegune kodu asub otse Pangodi järve kaldal ning sealsetel põldudel on
Kompuse sõnul sobib teravilja kasvatamine talle seetõttu, et sellega tuleb tõsisemalt tegelda paari nädala jooksul maikuus ning teiseks kiiremaks töiseks perioodiks on koristusaeg. Tehnikagi on tal teravilja kasvatamiseks olemas.
Andrus Kompuse sõnul peab ta selle kõigega ise toime tulema, sest abilisi pole kusagilt võtta. Isegi puulõhkujaid on praegu maal äärmiselt keeruline leida, rääkimata asjalikest töö- ja masinameestest. Talvisel ajal tegeleb ta tõsisemalt suusatamisega ja üritab 800-
Muud reisisihid peale spordiga seotud kaugemate sõitude on viinud ta põhiliselt Euroopasse. Kõige kaugema külastatud paigana on ta käinud Jaapanis, kus tutvus peamiselt riigi pealinna Tokio ning selle lähiümbrusega. Ameerika mandrile pole ta veel jõudnud, ent loodab edaspidi osaleda mõnel Ameerikas või Kanadas toimuval suusamaratonil. Eksootilistest maadest sooviks ta külastada Uus-Meremaad.
Andrus Kompuse elukäik
*Sündis 1958. aasta märtsis
*Pere elas küll Tartus korterelamus, kuid lapsepõlveaastad möödusid suures osas emapoolse vanaisa juures Pangodis
*Samas elab ta praegugi
*Ema töötas notarina, on praegu 92 aastane
*Isa oli ehitaja
*Koolitee algas Andrusel 1965. aastal
*Õpetajate jaoks oli ta probleemne poiss, kes püüdis hakkama saada nii väikeste pingutustega, kui võimalik oli
*Kooli ajal luges palju
*Õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat
*Esimese kursuse lõpus abiellus oma kursusekaaslasega
*Kokku on tal kahest abielust kuus last
*Töötas Kambja sovhoosis, seejärel Härjanurme kalakasvanduses
*Kuremaa sovhoostehnikumis tööta algul õppeosakonna juhina, hiljem koolijuhina
*Alates 2002. aastast juhtis kümme aastat Tartu kutsehariduskeskuse tööd
*Pidas lühikest aega Võru maavalitsuses osakonnajuhataja ametit
*Tänavu kevadel valiti Põltsamaa ametikooli juhiks
TOOMAS REINPÕLD
