Ülevenemaalised hansapäevad, mis seekord 19.-21. juulini Pihkvas peeti, tervitasid kohalejõudnuid korraliku paduvihmaga. Pihkvasse jõudnute esimene käik oli seetõttu kaubanduskeskusse, kus müüdi kummikuid. Niiviisi turgutasid eestlased kohalikku kaubandust ja loomulikult ka kohalikku tööstust, sest ostetud kummikud olid Pihkvas valmistatud.
Kolmeteistkümne ja poole ruutmeetri suurusesse telki mahtusid Lõuna-Eesti Turism, Tartumaa Turism, Peipsimaa Turism, Palamuse muuseum, Võrtsjärve sihtasutus ja mõned üksiküritajad. Pihkvasse tuldi tutvustama Tartut ja Lõuna-Eestit. Ette rutates peab kohe tunnistama, et Ahhaa keskuse telk osutus kõige populaarsemaks kohaks. Just selle keskuse tegemisi teati Venemaal ülihästi ning magnetina külalisi ligi tõmmanud Ahhaa tõi inimesi ka Peipsimaa asjade juurde.
“Raketa”-nimelist laeva mäletati hästi
Kogu hansaala oli paduvihmast korralikult läbi leotatud ja muru kattunud ühtlase veekihiga. Edasi-tagasi käimisega muutus see kiiresti poriväljaks, nii et ligipääs bokside juurde oli tõsiselt raskendatud. Õnneks see inimesi ei heidutanud ja juba järgmise päeva hommikul pandi porisele maale lauad, mis kergendasid tunduvalt liikumist.<p />
Jõgevamaa koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ütles, et väga paljud hansapäevade külalised mäletasid aegu, mil Pihkvast “Raketa”-nimelise laevaga mööda Peipsi järve ja Emajõge Tartusse sai sõita. “See oli pea kõikide vanemate inimestega juttu ajades kindel pidepunkt,” märkis Aive.
Tema sõnul oli teine koht Lõuna-Eestis, mida väga hästi teati, Värska. Reisihuvilised Venemaa kodanikud on endale muretsenud Schengeni viisa, millega nad saavad pea kogu Euroopa läbi käia. Nende liikumine pole kuigi keeruline, ainult piiri ületamine võtab aega.
Samuti olid venelastel väga head muljed aastavahetusest Tallinnas. Aga kui juba Tallinnas olla, võiks mõelda ka Tartu ja Lõuna-Eesti peale. Tartu on ikkagi perepuhkuse koht, seda tänu Ahhaa keskusele, Aura veekeskusele ning paljule muule huvitavale. “Seda huvi saime ka tekitada ja küsimuste puudust polnud,” lisas Tamm. Loomulikult loodavad venelased ka viisavabaduse saabumise peale.
Mis puudutab Peipsimaa toitu, siis pakuti Pihkvas hansapäevalistele praetud vutisüdameid, värsket hapukurki, grillitud vutte, leiba ning taari. Värske hapukurk maitses hea, Eesti leib tõmbas samuti publikut ligi ning vutidki jätsid maitsjatele soodsa mulje.
Eelistatakse reisida perekonniti ning oma autoga
Lõõtsatüdruk Kristi Kool pääses pilli mängima ka suurele lavale. Tema vastu tunti elavat huvi.
Oli ka kohalike reisibüroode esindajaid, kes tulevad Kasepääle Kalevipoja kala- ja veefestivalile. “Pigem käiakse ikka perekonniti või sõpradega ja enamasti oma autoga,” rääkis Aive Tamm.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi juht Arne Tegelmann ütles, et nende muuseumist palju ei teatud, kuid oli neidki, kes olid Oksar Lutsu raamatuid lugenud ning “Kevade”, “Suve” ja “Sügise” põhjal tehtud filmegi näinud.
“Jagasime laadal ohtralt infot ja loodame, et küllap edaspidi leiavad mõned hansapäevade külalised ka tee meie juurde Palamusele. Tartu oli neile igatahes väga tuntud koht,” rääkis Tegelmann.
Tema sõnul on eriti aastavahetuse paiku mõned seltskonnad siiski Palamusel käinud. “Enamasti tullakse oma autoga,” lisas ta. Ka on mitme Petseri kandi kooli õpilased Palamusel käinud. Samuti ei jäta võimalust kasutamata need Peterburi tudengid, kes mõneks ajaks Tartusse tulnud.
Kaja Allilender MTÜst Peipsimaa Turism oli korraldanud hansapäevade ajaks telereklaamid kanalil Rossija 2, raadioreklaamid jaamades Sedmoje Nebo ja Datcha ning paberkandjal reklaamid Komsomolskaja Pravdas ning Argumentõ i Faktõ kahes numbris.
Pühapäeva viimasel tunnil astus eestlaste juurest läbi kohaliku telesaate Vesti-Pskov võttegrupp, kelle töö tulemusena näidati televiisoris Peipsimaa põllega tuleleekides vutisüdameid praadivat Tauno Laasikut ja kõrval paiknenud Ahhaa keskuse tossavaid lämmastikukatseid. Seda tutvustati nii, et hansalinn Tartu meelitab külalisi tulega.
Laadalistel olid kaasas kolm uut infotrükist sarjast “Peipsimaa reisipaun”: Peipsimaa loodus, Peipsimaa kultuur ja Peipsimaa maitsed.
HELVE LAASIK
