Ahto Vili on aasta põllumehe tiitli kandidaat

Juba aastaid valivad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda välja aasta põllumehe tiitli väärilise mehe või naise. Kolmapäeval oli aasta põllumehe tiitlile esitatud kandidaate külastav komisjon tutvumas Torma Põllumajandusosaühingu juhi Ahto Vili tegemistega ning kuulamas kandidaadi mõtteid oma töö ja toimetuste kohta.

Tänavune aasta põllumehe tiitli vääriline inimene selgitatakse välja kaheksateistkümne nominendi hulgast. Jõgevamaalt kandideerib sellele tiitlile Torma Põllumajandusosaühingu (POÜ) juhatuse esimees Ahto Vili. Tuntud põllumeeste huvide eest võitleja Jaan Sõrra lausus, et peab Ahto Vili kandidatuuri üheks kaalukamaks. Ikka sellepärast, et Torma POÜ-l on väga kõrge piimatoodang. Samuti sellepärast, et Ahto Vili on ettevõtte juhina innovaatiline, mida oli näha ka aasta põllumeest valivale komisjonile tutvustatud arvutipõhistest põllupidamise meetoditest, kus innovaatilised lahendused on võetud appi erinevate põllutööde tegemisel, olgu selleks siis väetisekoguste ja vajaduse väljaselgitamine ning arvutamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja nende pritsimine põldudele jne.

“Ahto Vili on minu jaoks kindlasti üks favoriit sellele tiitlile,” kinnitas Jaan Sõrra. Küllap on oma osa Ahto Vili esitamisel aasta põllumehe kandidaadiks selleski, et lisaks oma põhitööle jõuab ta tegeleda veel väga suure hulga muude asjadega. Kõrvalseisjal oleks äärmiselt keeruline meelde jätta kõiki Ahto Vili põhitöö ning muu tegevusega seotud nõukogusid ja juhatusi, mille liikmena ta tegutseb. Ära tasub ehk mainida seda, et ettevõtja ameti kõrvalt juhib Ahto Vili Torma vallavolikogu tööd, kuulub Jõgevamaa Koostöökoja juhatusse, laulab Torma kammerkooris ning mängib Torma puhkpilliorkestris. 

Hea tulemuse tagab tark ja mõtestatud tegevus

Ahto Vili sõnul pole mõtet loota, et maaelu saab tagasi selliseks, nagu see oli eelmise iseseisva Eesti Vabariigi päevil. Tema sõnul tuleb meil kõigil ajaga sammu pidada ja käituda targalt.

Kui aasta põllumeest valiva komisjoni liige, Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe Ahto Vili käest küsis, kuidas ta on suutnud Torma POÜ nii edukaks põllumajandusettevõtteks muuta, vastas asjaosaline, et teda on ümbritsenud head ning tublid inimesed. Teisalt tõdes tõsine majandusmees, et kõik asjad paneb paika ikkagi raha ja sellega peab oskama arukalt ümber käia.

Torma POÜ-s on praegu 635-pealine lüpsikari ja väljalüps ühe lehma kohta ületab 10 000 kilogrammi piiri aastas. Selle kõigega tuleb 2300-hektarise haritava põllumaaga ettevõttes toime 37 töötajat. Ahto Vili sõnul peab siinkohal kindlasti mainima, et kui paljud põllumajandusettevõtted on põhiliselt investeerinud mahtude suurendamisse, siis nemad on investeerinud efektiivsuse kasvu.

Selliste tulemusteni jõudmisel on olnud oluline roll koostööl Eesti Maaülikooliga. Aasta põllumehe nominendi sõnul ei anna mõtestamata töö rühmamine head tulemust, kui selle taga ei ole tarku päid, kes määravad kindlaks selle, kuidas ja millisel moel ühte või teist tööd peaks tegema.

Arendava ja edasiviiva tegevuse aluseks on ikka tarkus. Torma POÜ juhi sõnul on ajukäärude vahel oleval tarkusel hea tulemuse saavutamisel suurem kaal kui ämbritäiel valatud higil. Nii on Torma POÜ heade tulemuste taga ka paljude Eesti Maaülikooli inimeste tõsine töö. Torma põllumehed teevad tihedat ja hästi toimivat koostööd ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga ning Ahto Vili tõdes, et küllap siis selline koostöö sobib mõlemale poolele.  

Tänapäevane Carl Robert Jakobsoni kehastus

Silja Lättemäe ütles, et Torma on ju kuulsa eestlase Carl Robert Jakobsoni noorusmaa ning Ahto Vilit on ikka peetud ehtsa, targa ja tööka maamehena Jakobsoni mantlipärijaks.

Vili lausus, et eks ta on sellisest mõtteavaldusest teadlik tõesti. Samas ei kasvatanud ta endale habet mitte sellepärast, et Jakobsonile sarnaneda. Vili arvates on hoopis nii, et üks tõeline vanaisa võiks ikka habemega mees olla. Samas peab ta väga lugu kõigist olulistest Tormas elanud inimestest.

Ahto Vili lausus, et pole ise ennast sellesse nominentide seltskonda sokutanud. Samas kandideerib ta aasta põllumehe tiitlile juba kolmandat korda. Kindlasti pole tema kinnisideeks aasta põllumehe tiitli omanikuks saamine, vaid head inimesed on ta nende kandidaatide hulka valinud.

Üldisemalt maaelu analüüsides tõdes Ahto Vili, et ega selles midagi katastroofilist juhtunud ole. Fakt, et võrreldes paari aastakümne taguse ajaga on maal umbes 30 protsendi jagu inimesi vähemaks jäänud, viitab lihtsalt olukorrale, mis tänasel päeval maal valitseb. Nii suurele hulgale inimestele, nagu veel aastaid tagasi oli, praegu enam maal tööd ei ole.

Vili ütles, et kõik asjad paneb paika turg ja sellest tulenevad rahalised võimalused. Kui toodangule oleks rohkem turgu, oleks ka maaelu seisukohalt pilt sootuks teistsugune. Torma POÜ juhi sõnul ei heida tema küll inimestele ette seda, kui nad on kuhugi võõrale maale ja võõrasse keele- ning kultuuriruumi tööle asunud. Vastupidi – ta hindab nende inimeste ettevõtlikkust ning julgust sellist sammu astuda.

Aga seekord andis põhjuse Ahto Viliga kokku saada ju ikkagi tema kandideerimine aasta põllumehe tiitlile. Asjaosaline ise arvab, et eks selliste tiitlite andmine on üks võimalus igapäevaelu mitmekesistada.

“Olgu tegemist aasta põllumehe valimise või kaunimate kodude välja selgitamisega, minu hinnangul on need vajalikud tähelepanuavaldused tublidele ja töökatele inimestele,” lausus Torma POÜ juht Ahto Vili.

Aasta põllumeest valiva komisjoni liige, Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe lausus, et aasta põllumeest valitakse 2001. aastast alates. Lättemäe sõnul tulid sellise mõttega välja Maalehe toimetuse inimesed. Tänu konkursile, kus aasta põllumees juba kolmeteistkümnendat korda välja valitakse, on tublimad põllumehed saanud avalikkusele tuntumaks ning ka linnainimesed on hakanud paremini aru saama, mis maal toimub.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus